amalinks wokungena

Breaking News

Ungubani uMongameli Mnangagwa? Nansi Imbali Yakhe Ejulileyo.


Zimbabwe New President
Zimbabwe New President

Abanye bengazibuza ukuthi ngaphandle kokuba nguMongameli weZimbabwe omutsha, ungubani kahle-kahle uMnu Emmerson Mnangagwa.

Nansi imbali yakhe ejulileyo.

UMnangagwa wathwetshulwa yingwe mhla zilitshumi lanhlanu ngenyanga kaMpandula ngo1942 njalo wazalelwa esabelweni seMidlands eShabani, esiyiZvishabane.

Uthe esekhulakhulile ngo1955 esekhulakhulile wabaleka labazali bakhe bayaphephela kweleNorthern Rhodesia (Zambia) bebalekela uhulumende woncindezelo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:27 0:00

Wafika ke khonale waqhubeka ngezifundo zakhe wagxila njalo kwezombusazwe edinga indlela zokulwisa umbuso woncindezelo eSouthern Rhodesia ingakabi yiZimbabwe.

Ngomnyaka ka1962 uMnangagwa wahugwa ngumuyi uWillie Musarurwa ukuthi ebambane labanye abalweli benkululeko phansi kwebandla leZapu.

Kulapho ke ahlangana khona lamanye amaqhawe afana labo James Chikerema, uClement Mahachi. Wazophuma kuZapu uMnangagwa labanye sebengena kuZanu ngo1963.

Ezokulwela impi yenkululeko wazifundela eEgypt lakweleChina elabanye abagoqela uFelix Santana bazokuya kweleTanganyika lapho ababumba khona iqembu elaziwa ngokuthi yiCrocodile Gang.

Wabotshwa ngo1965 uMnangagwa ngemva kokuquphula isitimela ngebhomba wagwetshwa wapika okweminyaka elitshumi emajele atshiyeneyo agoqela iKhami wathi eqeda wabuyiselwa eZambia.

Wasuka eZambia wayabambana labalweli bempi yenkululeko kweleMozambique belwisana labahuquluzi kulelolizwe. Kulapho ke ahlangana khona loMugabe baba nyamanye balwisana labelungu ilizwe laze lathola uzibuse ngo1980.

Ilizwe lithe selisezandleni zabensundu uMnangagwa waba ngumphathintambo wakuqala owayebona ngezomvikela.

Kulapho ke abikwa waphatheka kumbuqazwe weGukurahundi owabulalisa abantu abedlula inkulungwane ezimbili eMidlands laseMatabeleland.

Yikho nje abantu abanengi bemzonda kulezi ndawo. Ingcwethi ehlaziya ezombusazwe uMnu Rejoice Ngwenya uthi ngalokhu uMnangagwa uyesabisa njalo ulocuku.

“Isihluku avele elaso esihambelana leGukurahundi, udlakela luka2008 lokuhluthunela amakhiwa amapulazi okungekho emthethweni, ngibona angani ingqondo yocuku vele ikhona. Imbali yakhe iyethusa,” kutsho uNgwenya.

Kodwa ilunga leZanu PF uMnu Joseph Tshuma uthi uMnangagwa ngumuntu ozithobileyo njalo uthi ucuku lwakhe kakaze alubone.

“Ngeke ngamfaka esabelweni sabantu abalolunya,” kutsho uTshuma.

Eminyakeni eyalandelayo uMnangagwa waba ngusomlomo wedale lephalamende, umphathintambo wezemali, owokwakhiwa kwezindlu emaphandleni, owezomvukela, owezemithetho wazoba ngumsekeli kaMongameli ngo2014.

Abanye bathi ukuthula kwakhe kutshengisa ukuthi kabambi inhlwa ngekhanda njalo uyayijulisa yonke imicabango yakhe.

Kodwa uNgwenua uthi ukuhlukulizwa aqhubeke ekwenziwa liqembu leG40 engenzi lutho okwesikhathi eside lokunqotshwa kanengi yiMDC eKwekwe akumvezi njengesihlakaniphi.

“ukuba ledegree akutsho ukuthi uhlakaniphile. Angiboni elengqondo ezikhaliphileyo,” kutsho uNgwenya.

Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Effie Dlela Ncube lanxa bekhona abathi uMnangagwa ulocuku ulakho ukutshintsha.

Ngaphandle kwecala leGukurahundi, uMnangagwa wetheswa njalo icala lokukhokhela udlakela lokuhlukuluza abasekeli beMDC.

Uxotshwe nguMugabe mhlaka 6 kulinyanga emethesa icala lokuzama ukumgenqula embusweni leqembu lakhe leTeam Lacoste wabaleka wayaphephela kweleSouth Africa.

Uphenduke kulelolizwe kuliviki ngemva kokugenqulwa kukaMugabe embusweni esezokuba nguMongameli.

Ngezinye indlela uMugabe wayeqinisile ukuthi wayevele efuna ukumsisa embusweni, kutsho abanengi.

Abanye bengazibuza ukuthi ngaphandle kokuba nguMongameli weZimbabwe omutsha, ungubani kahle-kahle uMnu Emmerson Mnangagwa.

Nansi imbali yakhe ejulileyo

UMnangagwa wathwetshulwa yingwe mhla zilitshumi lanhlanu ngenyanga kaMpandula ngo1942 njalo wazalelwa esabelweni seMidlands eShabani, esiyiZvishabane.

Uthe esekhulakhulile ngo1955 esekhulakhulile wabaleka labazali bakhe bayaphephela kweleNorthern Rhodesia (Zambia) bebalekela uhulumende woncindezelo.

Wafika ke khonale waqhubeka ngezifundo zakhe wagxila njalo kwezombusazwe edinga indlela zokulwisa umbuso woncindezelo eSouthern Rhodesia ingakabi yiZimbabwe.

Ngomnyaka ka1962 uMnangagwa wahugwa ngumuyi uWillie Musarurwa ukuthi ebambane labanye abalweli benkululeko phansi kwebandla leZapu.

Kulapho ke ahlangana khona lamanye amaqhawe afana labo James Chikerema, uClement Mahachi. Wazophuma kuZapu uMnangagwa labanye sebengena kuZanu ngo1963.

Ezokulwela impi yenkululeko wazifundela eEgypt lakweleChina elabanye abagoqela uFelix Santana bazokuya kweleTanganyika lapho ababumba khona iqembu elaziwa ngokuthi yiCrocodile Gang.

Wabotshwa ngo1965 uMnangagwa ngemva kokuquphula isitimela ngebhomba wagwetshwa wapika okweminyaka elitshumi emajele atshiyeneyo agoqela iKhami wathi eqeda wabuyiselwa eZambia.

Wasuka eZambia wayabambana labalweli bempi yenkululeko kweleMozambique belwisana labahuquluzi kulelolizwe. Kulapho ke ahlangana khona loMugabe baba nyamanye balwisana labelungu ilizwe laze lathola uzibuse ngo1980.

Ilizwe lithe selisezandleni zabensundu uMnangagwa waba ngumphathintambo wakuqala owayebona ngezomvikela.

Kulapho ke abikwa waphatheka kumbuqazwe weGukurahundi owabulalisa abantu abedlula inkulungwane ezimbili eMidlands laseMatabeleland.

Yikho nje abantu abanengi bemzonda kulezi ndawo. Ingcwethi ehlaziya ezombusazwe uMnu Rejoice Ngwenya uthi ngalokhu uMnangagwa uyesabisa njalo ulocuku.

“Isihluku avele elaso esihambelana leGukurahundi, udlakela luka2008 lokuhluthunela amakhiwa amapulazi okungekho emthethweni, ngibona angani ingqondo yocuku vele ikhona. Imbali yakhe iyethusa,” kutsho uNgwenya.

Kodwa ilunga leZanu PF uMnu Joseph Tshuma uthi uMnangagwa ngumuntu ozithobileyo njalo uthi ucuku lwakhe kakaze alubone.

“Ngeke ngamfaka esabelweni sabantu abalolunya,” kutsho uTshuma.

Eminyakeni eyalandelayo uMnangagwa waba ngusomlomo wedale lephalamende, umphathintambo wezemali, owokwakhiwa kwezindlu emaphandleni, owezomvukela, owezemithetho wazoba ngumsekeli kaMongameli ngo2014.

Abanye bathi ukuthula kwakhe kutshengisa ukuthi kabambi inhlwa ngekhanda njalo uyayijulisa yonke imicabango yakhe.

Kodwa uNgwenua uthi ukuhlukulizwa aqhubeke ekwenziwa liqembu leG40 engenzi lutho okwesikhathi eside lokunqotshwa kanengi yiMDC eKwekwe akumvezi njengesihlakaniphi.

“Ukuba ledegree akutsho ukuthi uhlakaniphile. Angiboni elengqondo ezikhaliphileyo mina,” kutsho uNgwenya.

Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Effie Dlela Ncube lanxa bekhona abathi uMnangagwa ulocuku ulakho ukutshintsha.

Ngaphandle kwecala leGukurahundi, uMnangagwa wetheswa njalo icala lokukhokhela udlakela lokuhlukuluza abasekeli beMDC.

Uxotshwe nguMugabe mhlaka 6 kulinyanga emethesa icala lokuzama ukumgenqula embusweni leqembu lakhe leTeam Lacoste wabaleka wayaphephela kweleSouth Africa.

Uphenduke kulelolizwe kuliviki ngemva kokugenqulwa kukaMugabe embusweni esezokuba nguMongameli.

Ngezinye indlela uMugabe wayeqinisile ukuthi wayevele efuna ukumsisa embusweni, kutsho abanengi.

XS
SM
MD
LG