UDr John Mangudya usibalukhulu webhanga elikhulu ele Reserve Bank of Zimbabwe, uthi ukusetshenziswa kwemali yelizwe kuqhubekela phambili kuhle, uhulumende ekhangelele ukuba kusiyaphela iminyaka emihlanu sekubuyelwe esimeni sokuthi umuntu wonke uyabe esesebenzisa eyeZimbabwe kuphela.
U Mangudya uveze lokhu esethula umbiko oqakathekileyo wezemali oweMonetary Policy, emkhosini owenzelwe esigodlweni seRBZ, eHarare namhlanje.
“Sibona ukusetshenziswa kwemali yakuleli sekusanda elizweni abantu bethenga lokuthengiselana ngayo. Sekufike kuma li engama billion Ayibu 459 kusuka 189 million, abantu bethenga lokuthengiselana kumnyaka winky ka 2019. Nxa lingakhangela lizathola ukuthi kuyinto ejabisayo ukuthi uzulu usesebenzisq imali yakuleli kwezokuthengiselana.”
Uthembise njalo abathola imali yaphandle kwelizwe efikela emabhanga eZimbabwe ukuba mabangesabi ngoba ilondololezekile kuma account abo.
“Ukusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe kuhlezi kuvunyelwa kuleli eleZimbabwe kusukela kudala, akukaguquki lokho. Limali yakwamanye amazwe ikusilinganiso sokungamatshumi amathathu ekhulwini semali enganayo eZimbabwe kumali etholwa yilizwe lapho lithe lathengisa impahla kwamanye amazwe. Yimali enengi leyo, isilinganiso sokulitshumi ekhulwini samabillion amane, kuzimali ezilethwa nguzulu elizweni”
Kodwa umnumzana Mlindelwa Mancitshana isizalwane seZimbabwe oyingcitshi kwezombusazwe lakwezomnotho uwamukela ngokuthandabuza umbiko kaMangudya.
“Imali yeZimbabwe okwakhathesi, akula umuntu oyifunayo, wonke umuntu, konke alakho usetshaja elinganisa ledola leMelika. So ukuthi ilizwe leZimbabwe, iDola lelizwe yilo eselithethe i power, angiboni ukuthi kuyahambelana lakutshoyo ngoba wonke umuntu akasalifuni i dola leZimbabwe. Wonke umuntu usefuna idola leMelika so i de-dollarisation akhuluma ngayo kayiphili, yinto engaphiliyo leyana. Okuyikho okumqoka khathesi esikubonayo yikuthi khona wonke umuntu sebuyele kudola lakweleMelika, sekusalele uhulumende kuphela ukuthi agcwalisise okwenzakalayo ku economy ukuthi anike abantu i US Dollar.”
Umsekeli womkhokheli welinye lamabandla aphikisayo elizweni ele Labour, Economists and African Democrats – LEAD umnumzana Patrick Ndlovu uthi bona njengebandla abakuzwisisi okutshiwo nguMangudya.
“Ngoba into ayikhulumayo kayisiyonto eyenzakalayo on the ground. Ngoba khathesi ungabhoda ama shop wonke lawa they are now charging their things in US Dollars. Ukubhadala nge RTGS sebekutshela ukuthi u converte, from US to RTGS. So khonokho akukhulumayo akwenzakali on the ground but maybe kuyenzakala lapho esingazi khona.”
Okwenzakalayo elizweni okwamanje uNdlovu uthi kwehlukile kakhulu lalokho okukhulunywa nguMangudya.
“Into esingambonga ngayo yikuthi khona umuntu umuntu angathumeza imali ivela phandle le emazweni, umuntu uyayithola imali yakhona injalo. Khonapho ngingavumelana laye ukuthi on that issue, I think u right and we thank them for that ukuthi khona anyone can get imali ayifunayo ivela phandle, uyayithola injalo. But okunye lokhu okwe de-dollarisation angivumelani lakho ngoba vele into zonke, kutsho ukuthi khona abantu vele abasafuni iBond kumbe i RTGS, but sebecharger ngama US Dollar”
U Dr Mangudya utshele abakade bekulomkhosi ukuba isilinganiso sokugugudeka komnotho welizwe eseInflation sizakwehla ngengxenye ekhulwini-50%, lapho kusiyaphela lumnyaka ka 2020.