amalinks wokungena

Breaking News

'Kasibuyeli eZimbabwe Okungelanhlelo Zabatsha'


Abatsha abahlala kwele South Africa bathi kababuyeli eZimbabwe ngoba lokhe kungakaguquki lutho kulandela ukungena esikhundleni kukaMongameli Emmerson Mnangagwa.
Abatsha abahlala kwele South Africa bathi kababuyeli eZimbabwe ngoba lokhe kungakaguquki lutho kulandela ukungena esikhundleni kukaMongameli Emmerson Mnangagwa.

Enkulumeni yakhe yokwemukela isihlalo sokuba ngumongameli welizwe umnumnzana Emmerson Mnangagwa wethula amazwi okunxusa izizalwane zonke zeZimbabwe ukuze zize zizoncedisana laye ukuvuselela umnotho welizwe.

Qede lapho weza kweleSouth Africa lapho afika waluphinda ubizo lwakhe lolu.

Kodwa-ke intsha yeZimbabwe kweleSouth Africa ithi ikhathazekile ngokusilela kwamathuba ezentuthuko alungiselwe abantu abatsha abaphandle kwelizwe abafuna ukubuyela ekhaya.

Osakhulayo uWilson Moyo, odabuka eNkayi, uthi uhlupho lwakuqala yikuthi akukabi lemisebenzi abangafika bayenze nxa bengabuyela ekhaya.

Kanti-ke lasekhaya uthi intsha ilokhu intula lezitalada ngenxa yokusilela kwenhlelo zikahulumende ezingabasiza lobanje ngoxhaso lokusungula amabhizimusi.

“Njengentsha esakhulayo igovernment kungathi ayisinakakeli ngempela ngoba manje intsha enengi ma iqeda ukufunda isikolo igcina ichapha umfula ize eSouth Africa loba eBotswana igcina mhlawumbe isiba lobugebenga kanje kanje. Okokuthi mhlawumbe igovernment uma ingasicabangela kube namathuba emisebenzi ekhaya kwelakithi eZimbabwe. Singakwenzi ukuthi nxa sesiqedile isikolo sichaphele ngaphandle. Ngicabanga ukuthi kungaba ngcono.”

Omunye osakhulayo, uGreatman Mkhwebu, yena uthi iphutha lakuqala lavele laba yikusweleka kolutsha kumalunga edala labaphathintambo akhethwa nguMnangagwa.

Uthi abaphathintambo abatsha yibo abangaluzwisisa ngcono uhlupho lwentsha kwezemfundo, imisebenzi lenhlelo zamabhizimusi abantu abatsha.

“Mina ngibona sengani uhulumende wenza okunganele ukuthuthukisa intsha yakithi ngoba into engiyibonayo ngibona sengathi uba uyandisa intsha enengi kakhulu kuhulumende wakhe, ukuze kusasa kusizakale intsha lalabo abasakhulayo abalandelayo. Ngoba ngendlea engibuka ngakhona selokhunje kwathathwa ilizwe ngo 1980 kusagcwele abantu abadala. So, uma abantu abadala beshona intsha iyasalaphi kutsho iyasala ingazi ukuthi ikusasa yelizwe icinaphi.”

UMduduzi Dube yena uthi loba nje kukuhle okwenziwa nguhulumende ukuqakathekisa ezokulima, akusibo bonke abantu abatsha abasemazweni abafuna ukubuyela ekhaya bayekuba ngabalimi.

Uthi bakhangelele ukuthi amankampani avalwayo koBulawayo aqale ukuvulwa, imigwaqo yakhiwe butsha ukuze labo kube lento ebakhangayo ukuthi babuyele ekhaya.

“Into esifisa ngabe uhulumende angasenzela yona yikuthi njengentsha enze imisebenzi yezandla. Ikhona imisebenzi yokwakha, ikhona imisebenzi yokwenza into zama capentry. Abantu bengabe belokhu besiyale emazweni besiya emazweni ngaphandle betshiya imisebenzi emakhaya ngoba babalekiswa yikuthi akunamsebenzi, ukube kukhona abantu abakwazi ukuhlabela benze zonke lezi izinto. Yizo ezingasiza intsha kakhulu.”

Abafuna ukusungula amabhizimusi ikakhulu imisebenzi yezandla abayifundele emazweni enjengokwakha, ukupenda izimota, ukukanika izimota leminye etshiyeneyo bathi kufanele kube lesikhwama sikahulumende esizabasekela kulezi inhlelo ukuze nxa befika ekhaya bengaphindi babeluhlupho ezihlotsheni zabo.

XS
SM
MD
LG