amalinks wokungena

Breaking News

Izizalwane zeZimbabwe Zibaleka Entilongweni eBotswana


Umthethwandaba weMagistrates' Courts eGaborone, kwele Botswana.
Umthethwandaba weMagistrates' Courts eGaborone, kwele Botswana.

Kulabane abeZimbabwe ababaleke ejele kwele Botswana kuyonale iviki, amapholisa esithi abanye ababili bayingozi, ngakho uzulu kumele aqaphele.

Ayisikho kwakuqala abeZimbabwe bebaleka ejele, nyakenye abalitshumi lanhlanu baphunyuka ejele eFrancistown, inengi labo layabanjwa eZimbabwe.

Amapholisa eBotswana athi abeZimbabwe ababili, baphunyuke ejele elisedolobheni leSelebi-Phikwe, duzane leFrancistown, ngemva kokubamba olinda ejele, bemvale umlomo.

AbeZimbabwe laba kade bephakathi kwabahlanu abaphume okungekho emthethweni, kodwa ababili babanjwe bengakayi ngaphi.

Amapholisa athi abathathu, okugoqela ababili beZimbabwe loyedwa owe Botswana, bayingozi, ngoba kade besejele bepikela amacala afana lokudlwengula, ukubulala kanye lokweba behlome ngezikhali ezifana lemibhobho.

Isikhulumi sogatsha olubona ngamajele kwele Botswana, uMnu. Kabelo Gaseitsiwe, uthi abahlanu laba baphunyuka ngesikhathi sokudla kwemini ngoMvulo.

Kuthiwa baphuma ngokutshela olinda esangweni ukuthi babizwe yiwofisi enkulu, kwathi elokhe esalalele udaba lwabo, bambamba bamvala umlomo ngelembu, baphunyuka.

Abejele yeSelebi-Phikwe bakhale ngokuthi ijele yabo indala, ingela mitshina esetshenziswa ukubona ukuthi kwenzakalani ejele yonke.

Kusenjalo, eGaborone, uFortune Ndlovu kanye loVivian Demba baphunyuke phambi kwamapholisa ngesikhathi behanjiswa emthethwandaba. Ababili laba, bayetheswa amacala okugqekeza kanye lokuntshontsha.

AbeZimbabwe kwele Botswana abafana loMnu. Mthokozisi Ndlovu, bathi ibizo labo selihlala lingcolisiwe ngezenzo ezinje.

"Akusethusi kodwa kuyayangisa ukuthi ilizwe lethu seliziwa ngezinto ezimbi. Abantu bangena lapha ukuzadala wonke amacala, manje njengoba besitsho, ziwonelwa mvunye."

Kukanti uMnu. Andreas Sibanda, uthi isenzo lesi kumgceke ukuthi kungaba lokudlelana phakathi kwabalindayo kanye laba balekayo.

"Ayisilo daba lwakuqala lolu, ungakhumbula nyakenye baphuma abeZimbabwe abanengi, bazebayabanjwa eZimbabwe. Kuyasolisa ukubaleka kwabantu ejele mahlayana nje."

Ekuqaleni komnyaka, eleBotswana lidlulise umthetho wokuthi abeZimbabwe abapika emajele kweleBotswana, bebuyiselwe kibo bayeqedisa ukupika khona, beseduze lezihlobo zabo.

Noma nje lokhu sekungumthetho, lokhe kungakaqali ukuhanjiswa kwabasemajele ekhaya, abomthetho besithi kulakho ukuhlangana lemigoqo ethile.

XS
SM
MD
LG