amalinks wokungena

Breaking News

Kunzima Ukuchapha Umngcele weZimbabwe leBotswana


Abantu bathwele nzima ngokuthola amaTemporary Import Permits
Abantu bathwele nzima ngokuthola amaTemporary Import Permits

Abethekelela eZimbabwe ngesikhathi sekhefu lePhasika bakhala ngokuphuziswa emngceleni, ikakhulu kwabatshayelayo.

Inengi lezethekeli belicabanga ukuthi lizathola sekulenguquko ngendlela, ikakhulu inhlanganiso ebuthanisa imithelo eyeZimbabwe Revenue Authority (ZIMRA) eqhuba ngayo ibhizimusi emngceleni.

Bekugcwele abantu emngceleni weZimbabwe leBotswana ngoLwesihlanu.
Bekugcwele abantu emngceleni weZimbabwe leBotswana ngoLwesihlanu.

Lokhu kuza ngesikhathi uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa ethembisa ukuthi sebelungisile konke ukuze bakhange abamabhizimusi, ngaphansi komkankanso obethwa ngamazwi akhe othi ‘Zimbabwe Is Open For Business.’

Kodwa akula okutshengisa ukuthi iZimbabwe ivuliwe kwezebhizimusi uma okwenzakala emngceleni kuyiso isibonelo.

Noma nje imzila ibe ingamide kangako ngoLwesine, kukhangelwe ukuthi bekuyikuqala kwekhefu lePhasika, izethekeli ziqede phose amahola amathathu ukuthi zidindise incwadi zephasiphothi lokuthola incwadi zokungena lemota ezama Temporary Import Permit (TIP).

Abanye bathi kumgceke ukuthi iZimbabwe ayingeke ikhange izethekeli uma emngceleni abantu bengaphathiswa masinya njalo lango thando.

UMnu. Thamu Banda, laye unengwe yisidensi sabasebenza emngceleni, esithi bayaphuza ukuphathisa izihambi.

“Besikhangelele untshintsho kodwa akulanguquko, lokhe kuthatha isikhathi ukudindisa iphasiphothi kumbe ukudlula lemota, Noma sisithi abantu ababuye bezovula amabhizimusi, balakho ukunengeka.”

UNkosazana Shungi Ndlovu uthi kuyadanisa ukuthi amazwi okuthi iZimbabwe Is Open for Business, awahambelani lokwenzakala emngceleni.

“Ukubhoda engikwenze lapha, lokhe kuphuza ngamandla. Izimota ziyavalelwa, uthathe isikhathi eside ulokhe uhlezi emngceleni, kodwa ngapha bathi iZimbabwe is open for business, angiboni ukuthi kunjalo, kumele lokhu sikukhangele kakutsha.”

Abantu badlula nzima emngceleni weZimbabwe leBotswana
Abantu badlula nzima emngceleni weZimbabwe leBotswana

Njalo okudanisa izivakatshi yikuthi amakhadi abo ebhanga avela phandle kwamanye amazwe awasebenzi, kufunakala imali uqobo.

Abafana loMnu. Nkazimulo Dube bathi lokhu kumele ngabe uhulumende omutsha sewakulungisisa.

“Kuyadanisa ukuthi emngceleni balobe ukuthi siyenelisa ukusebenza ama khadi ethu ebhanga, kodwa bathi awasebenzi. Besikhangele ukuthi njengoba kulohumende omutsha, konke lokhu ngabe sekuntshitshile.”

Esinye isisebenzi seZIMRA sivumile ukuthi indlela abaphathisa ngayo izihambi, ikakhulu abatshayeli, iyaphuza ngakho bazadlulisa imlayezo kwabakhulu.

Inengi lezihambi belitshengisa ukunengeka ngendlela akade bephathiswa ngayo, kulokukhonona, kodwa izisebenzi zomngcele azikutshayanga ndiva.

XS
SM
MD
LG