amalinks wokungena

Breaking News

Uhulumende weZimbabwe Uqhatsha Inkampani yeAustralia Ezadinga Imikambo Yokuthengisa iCoal


UMongmeli Emmerson Mnangagwa labenkampani eqhatshwe nguhulumende ...
UMongmeli Emmerson Mnangagwa labenkampani eqhatshwe nguhulumende ...

Uhulumende weZimbabwe usebhalelane isivumelwano lenkampani yakwele Australia eye Victoria Consultancy ukuthi kudingwe imikambo yokuthengisela amalahle emazweni asempumalanga afana lele India, eleJapan lamanye.

Uhulumende uthi lokhu kuzakwenze ukuthi ilizwe lithole imali yakwamanye amazwe yokuthenga okufunakalayo eZimbabwe.

Lokhu kwenzakala ngesikhathi ilizwe libhekane lodubo lokusilela kwamandla kagetsi ngoba lisehluleka ukwemba amalahle okuphehla umlilo kagetsi.

EleIndia ngelinye lamazwe asebenzisa amalahle amanengi ekuphehleni amandla kagetsi asetshenziswa nguzulu.

Ngomnyaka odluleyo lelolizwe lithenge izigidi ezingamatshumi amahlanu lambili zamatonne (52 million tonnes) zamalahle.

Ekhuluma emkhosini wokulotshwa kwalesi sivumelwano, uMongameli Emmerson Mnangagwa, uthe eleZimbabwe kumele lisebenzise ubungane balo leleIndia ukuze lithole amathuba intuthuko.

Uhulumende uqhatsha inkampani ezadinga imikambo yokuthengisa amalahle kwele India, eJapan lamanye.
Uhulumende uqhatsha inkampani ezadinga imikambo yokuthengisa amalahle kwele India, eJapan lamanye.

“Silobudlelwano obuhle lelizwe leIndia kanye lomkhokheli walo uModi njalo sibona ilizwe leIndia selilohlelo lwe India-Africa Forum lapho elikweledisa amabillion amadola emazweni eAfrica. Kufanele sisebenzise lawo mathuba ukuze sithole imali ezenza sithuthukise amafekithali ethu.”

Okwakhathesi eleZimbabwe liyemba amalahle amalutshwana aphakathi kwezigidi ezimbili kusiya kwezintathu zamathani (2 to 3 million tonnes) amalahle ngomnyaka.

Lokhu kubangelwa yikuswelakala kwemali yokuthi amankampani emba amalahle afana leHwange Colliery ehluleke ukuthenga imitshina ephucukileyo yokusebenzisa ukwemba amalahle amanengi.

Umphathintambo wezemigodi, uMnu. Winston Chitando, uthe uhulumene uqhatshe iVictoria Consultancy ngenjongo yokwengezelela imikambo yokuthengisela amalahle kwamanye amazwe.

“Ilizwe leIndia yilo elithenga amalahle amanengi emhlabeni. Ngomnyaka odluleyo ithenge amalahle afika 52 million tonnes kuthi kunyanga kaMabasa ibisithenge amalahle afika 15 million tonnes. Thina njenge lizwe besithengisela amanye amazwe amalahle amalutshana. Isivumelano lesi sizakwenza ukuthi iVictoria Consultancy isithengisele amalahle ethu emazweni afana le India.”

Banengi abachothoza isivumelwano lesi abagoqela uMnu. Brian Dube othe bekungaqakathekanga ukuthi uhulumende aqhatshe inkampani eyeVictoria Consultancy ukudinga imikambo yokuthengisela amalahle ayo ngoba kungumsebenzi okade ungenziwa lugatsha lukahulumende.

“Mina angiboni ukuthi bekungumqondo omuhle ukuthi uhulumende aqhatshe inkampani yeVictoria Consultancy ukuthi ibithengisa amalahle eZimbabwe. Lokhu kutsho ukuthi kuhulumende uzaphuma imali enengi ebhadala inkampani le ebhadala umsebenzi akade engakwanisa ukuzenzela esebenzisa iEmbassy yakhe eseIndia kumbe ugatsha lwakhe olokwemba.”

Abanye baveze ukukhathazeka ngesivumelwano lesi besithi uhulumende ubengaqakathekisa ukuthengisela amanye amazwe amalahle njani lona ilizwe lisebunzimeni.

UNkosikazi Sakhile Moyo uthe ilizwe kumele liqale lembe amalahle enela abantu balo lingakacabangi ukuthengisela amanye amazwe.

“Udaba lolu vele lubuhlungu luyasikhathaza kabaqale belungise amalahle eneleyo sithole amagetsi lathi sizibone njengelizwe. Lokhu okokuthi bayathengisela abanye abantu thina singakalungiselwa hayi akwenzi.”

Umsebenzi wokwemba amalahle ubhekane lenkinga ezinengi ezifana lokusilela kwemali yokuthenga imitshina elohlonzi njalo lesimo semisebenzi yokuthwalwa kwawo kungaba ngezimotha loba ngololiwe.

Okwakhathesi ilizwe lilenhlelo ezilitshumi zokwemba amalahle esabelweni seMatebeleland North ezimelele ukuthola imali yokuthuthukisa lumsebenzi.

Udaba Esilethulelwe NguGibson Bhebhe
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:09 0:00

XS
SM
MD
LG