amalinks wokungena

Breaking News

Uzulu Uthi Uhlupheke Kakhulu Ngomyaka Ka2016


FILE: Abathenga bethengisa impahla batshaywe ngamapholisa ngesikhathi uzulu esehluleka ukuziphandela. Lapha sibona umntwanyana esesulwa intuthu ehitshayo eyaphoselwa uzulu otshengisela ezitaladini eHarare, Zimbabwe, Sept. 27,2016.
FILE: Abathenga bethengisa impahla batshaywe ngamapholisa ngesikhathi uzulu esehluleka ukuziphandela. Lapha sibona umntwanyana esesulwa intuthu ehitshayo eyaphoselwa uzulu otshengisela ezitaladini eHarare, Zimbabwe, Sept. 27,2016.

Izizalwane zeZimbabwe zithi zidanile kakhulu ngendlela okuqhutshwe ngayo ezomnotho lezombusazwe lonyaka.

Ukuhlukunyezwa kwabalwela amalungelo oluntu, lokuwa kwezomnotho okuphindiweyo yikho okubalwa njengomonakalo omkhulu yilabo abathi impendulo yikuthi kwethulwe uhulumende omutsha ongela Zanu PF phakathi.

Abanye bawubiza ngomnyaka wendlala, abanye bathi ngowesigumula, abanye besithi ngowamasela kukanti abanye bathi ngowoncindezelo. Inengi-ke lethesa ibandla leZanu PF umlandu ngokwehluleka ukubusa, lokuchitha isikhathi kulwelwa isikhundla sikamongameli Mugabe.

Isizalwane seZimbabwe, uMnu. Mlungisi Tshabalala, uthi kasoli ibandla elibusayo kodwa usola kakhulu amabandla aphikisayo ngendlela ehluleke ngayo ngo2016.

“Elizweni laphana politically asiselawo ama opposition a strong. Ma uthi uyabheka iZanu izenzela umathanda. Manje sesilamaqembu afika 20, ayehlukene pieces pieces, ngabantu esibaziyo ngabantu abesisebenza labo kuma opposition parties. Ngabantu ekade sikwazi ukuthi nxa behlangene bengenza lukhulu.”

ISISEKELO SOMUSO WELIZWE

Umngcinisihlalo weZimbabwe Diaspora Forum, uMnu. Solomon Chikowero, uthi ukwehluleka kukahulumende ukusebenzisa isisekelo sombuso esitsha ngokugcweleyo, lokwehluleka ukulungisa imithetho yezokhetho, kanye lokuphendula amaphepha nje angasizi lutho abese ethi aseyimali, yizo izinto ezibangele inhlupheko enkulu ngo 2016.

“Okokuqala yikwala kwehulumende ye Zanu pf ukuthi benze ama electoral reforms. Okwesibili, uhulumende akamameli abantu. Utshela abantu lokubafoster ukuthi benze lokwamukela iBond note.”

Esinye isizalwane seZimbabwe, uMnu. Washy Mabizela, uthi uhulumende weZanu PF ubayangise kakhulu ngokubuyisela uhlupho lokusilela kwemali olwaqedwa nguhulumende womanyano.

“Emabank kwakungcono ngesikhathi kungena ama US dollars, amaRands, umuntu wonke esekwazi ukuthi ungasebenza uyayithola imali yonke leyo oyisebenzileyo. Manje akusafani ngoba uyasebenza ube le 1000 ebank, unayo ebank kodwa awukwazi ukuthi uyithole imali leyo. U 2016 awuzange ube ngumnyaka o right for thina ama Zimbabweans.”

ABANTU SEBENGABAYANGA

UNobhala jikelele webandla le United Democratic Front, uMnu. Vusi Khumalo, uthi okuzwisa usizi yikuthi u2016 utshiye izinkulungwane zabantu sezingabayanga, kanti inengi labakuhulumende labadlelana labo sebeyizinothi ezesabekayo.

“Ngemva kweminyaka engamatshumi amathathu lesithupha, isizwe sakithi siqhubeka sitshabalala. Umnotho uphelela ezandleni zabahuquluzi abakuhulumende, kuthi uzulu aqhubeke ekhotha imbenge ngolimi. Lamhlanje inengi labantu umangoye ulala eziko, abalakho ukuzinakakela.”

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:52 0:00
Lapho esitholakala khona

UMnu. Tshabalala yena uthi umangaliswe yibufitshane bomqondo kunengi lalabo abasebandleni elibusayo.

“Sikubonile ngo December nje kuqala laphala iZanu PF isiba le conference yayo, iphinda futhi ibisela e 92 year old ukuthi ngo 2018 uzamela ibandla leZanu ekwazi ukuthi aqhubele phambili ukuhlupheka kwabantu bakithi.”

UMBUSO WEZANU PF

OkaKhumalo yena uthi bamangaliswa yikuthi iZanu PF ngo 2016 ibuse sengathi nguhulumende owathola intambo zombuso ngenhlanhla.

“Iningi liphoselwa emajele kungelamlandu. Inkantolo lezomthetho sekusetshenziswa njengenhlanganiso kumbe ingatsha zenhlanganiso yezombusazwe ukuze zihlukumeze uzulu. Kambe nguhulumende bani ojika abeyisitha sikazulu.”

UMabizela yena uthi lumnyaka umtshiye engelamathe ngemva kwenyathelo likahulumende lokuvala indlela ebisisele iyiyo yodwa yokuziphilisa kwabanengi.

“Abanengi beseZimbabwe sebephila ngokuthi bayahamba baye eSouth Africa, baye eBotswana babuye bathengise into zakhona. Manje konke lokhuya igovernment yagcina ifaka umthetho wokuthi into zakhona zingasangeni. Abanye abantu bagcina bengasela ngitsho e source of income, kwabanzima empilweni yabo.”

Loba kunjalo umnumnzana Khumalo uthi ibandla lakhe le UDF likholwa ukuthi isisombululo senhlupho zonke ezibhekane lozulu weZimbabwe ngo 2016, sisezandleni zabantu beZimbabwe.

“Asenze u 2017 kube ngumnyaka wenguquko. Ngiyalinxusa lonke kungakhathalekile loba umnyama kumbe umhlophe, kumbe ukhuluma luphi ulimi. Yinye kuphela indlela ezaletha inguquko eZimbabwe, yikubambana, ukuhlonipha lothando. Vuka Sizwe.”

Inengike lithi lilovalo nxa likhangela ku 2017 ngoba lawo kukhanya uzaba ngumnyaka onzima kakhulu.

XS
SM
MD
LG