Bazonde bagan’unwabu abadabuka eZimbabwe abahlala kwele South Africa abasungula amabhizimusi ekhaya besebenzisa amaRands kodwa abangasoze benelise ukuwasebenzisa kulandela ukwethulwa komthetho ovimba ukusebenzisa imali yakwamanye amazwe.
Inengi labo abalamabhizimusi amancane bathi ukumiswa kokusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe kuzahle kuwachobodise amabhizimusi abo.
Amabhizimusi la agoqela izitolo zokuthengisa impahla lokudla abakuthenga kwele South Africa. Ukumiswa kokusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe okugoqela iRand, sekusitsho ukuthi lez’impahla bona bazazithenga ngeRand abazithengayo babhadale ngama RTGS osekuthiwa lidola leZimbabwe.
UMnu. Lebani Nkomazana uthi bazawathini amaRTGS nxa sekufuze bayethenga ezinye impahla kwele South Africa njengoba kungasomali ebambekayo futhi ingathengi kweleSouth Africa.
“Ama orders akho owathatha ngaphandle kwelizwe uzoyithathaphi leyo foreign currency njengoba uzothengisa ngamabond, uqede leso stock. Sekumele-ke ubuyele uphindele lapho owa stocker khona ngaphandle kwelizwe. Uzoyithathaphi leyo foreign currency. AmaBureau de Change awakavuswa. Iforeign currency ayikatholakali.”
Umqondisi wenhlanganiso eyeZimbabe Academy of Excellency, uMnu. Andrew Nyathi, uthi lobu yibuqili lesihluku esenziwe nguhulumende.
“Yeyi nansi imihlolo bakithi. Into ebizwa ngokuthi yi-ambush. Abantu bacathanyelwe. Ithe ingena iBond yangeniswa ngebackdoor. Kwazongeniswa iRTGS ngefasitela. Sokuthiwa isibuyile futhi iZim dollar. Kwaze kwaba kubi kuleli lizwe.”
Lokhu kugcizelelwa ngomunye odabuka eZimbabwe, uMnu. Bongani Nyathi.
“Lokhu-ke kuzodala ukuthi izinto ziqale futhi ukushorter ezitolo. Lokhu kuzodala ukuthi abantu abanengi bengakwazi uku-order izinto ngaphandle ikakhulu labo abalezitolo ezincane lezinye izitolo ezinkulu kodwa ezingakwazi ukuthola imali ebank likahulumende.”
UMnu. Jonathan Mbedzi yena uthi kuyamangalisa ukuthi uhulumende akawabonanga njani amaphutha okwethula imali engekho.
“Aaah! Kuzothatha isikhathi ukuthi kuveze mpela ukuthi indlela yakhona iyaphi. Kodwa kube kuthiwa lathi baqale basazisa ukuthi kuhamba kanjani because okwamanje most of the people we are clueless ukuthi kwenzakalani. Umuntu ma uvuka kuthiwe akusamelanga ukuthi uthengise ngalemali whereas wena uyazi ukuthi ustocke ngayonaleyo mali.”
Umgcinisihlalo wenhlanganiso eyeAfrican Diaspora Forum, uMnu. Vusumuzi Sibanda, uthi kusobala ukuthi uhulumende usekhethe ukuthi uzulu ahlupheke besekusithi yonke imali yakwamanye amazwe ingene ezambeni zabakhokhelayo.
Kodwa-ke ngakucele likahulumende, umphathintambo wezemali, uMnu. Mthuli Ncube, uthi lelinyathelo lizasiza ekuletheni ukuhlaliseka kwentengo yempahla kanye lokuthi kungabi lamankampani athengisa impahla ngohlobo lwemali engaholwa yizisebenzi zeZimbabwe.