amalinks wokungena

Breaking News

Sokulamasela Agela Ngenkani Abantu Abalenwele Zama Dreadlocks eSouth Africa


Sebedinga inwele ezinde ezibizwa ngokuthi ngama dreadlocks.
Sebedinga inwele ezinde ezibizwa ngokuthi ngama dreadlocks.

Amasela enwele eziphothiweyo asethwalise abantu amagabha avuzayo edolobheni leJohannesburg leDurban kwele South Africa.

La masela adumela umuntu amgele ngodlakela lezi inwele. Izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa ezilenwele eziphothiweyo zithi sezisesaba ukuthi zingahlaselwa ngabantu laba abadla amalahle emadolobheni womabili.

Lezi zigebenga zenwele eziphothiweyo zihamba zithwele izigelo lezingqamu zizingela abalenwele eziphothiweyo ezinde. Othathelwa inwele, uyabanjwa, atshaywe ngentothile emtshiya eqalakile, qede lapho kusetshenziswe inqamu loba isigelo ukumgunda inwele ngodlakela.

Ngemva kwalokhu lezi zigebenga zicela enyaweni zinyamalale lenwele zakho.

Besuka lapho baqonda kulaba abalungisa inwele eziphothiweyo. Mhla abazitshontshileyo kungezinde bayazithengisa ngemali engafika amarandi azinkulungwane lamakhulu amahlanu (R2,500).

Inengi labeZimbabwe abalenwele eziphothiweyo abakhulume leStudio 7 bathi abasalugxobi kwezinye indawo kantike isikhathi esinengi sebegqoka ingowane loba bathandele ikhanda ngamalembu nxa bezahambela endaweni ezingaphephenga emadolobhenila womabili.

Isizalwane seZimbabwe laye olenwele eziphothiweyo, uMnu. Mcasiseli Gwazagwaza, uthi lobu yibusela lesihluku esingakhulumekiyo.

“Bafuna wona anatural elifana nawami lonaleli enginalo. Okutsho ukuthi badinga umuntu ole dread elihle, eselikhulile, bakuvimbe, balicute babaleke kungakho lento bayibiza bethi yi cut and run ngoba bafika bakucute idread babaleke futhi ikhanda akusinto ongahamba ulivalile ukwenzela ukuthi ufihle inwele zakho.”

Inwele ezinde zama dreadlocks zidingwa ngamehlo abomvu kwele South Africa.
Inwele ezinde zama dreadlocks zidingwa ngamehlo abomvu kwele South Africa.

Omunye njalo oweZimbabwe, uMnu. John Dube, yena uthi aluba amakhanda ayakhipheka aluba batshiya bewatshwathikile ezindlini nxa bengena ezitaladini lemalokitshimi amadolobhola womabili.

Isizalwane sakweleSouth Africa unkosazana Mapaseka Mahlaletsi uthi ubesiyadinga iwofisi ethile edolobheni le Vereeniging wahlangana lendoda ethile yazinikela ukumsiza ukudinga leyo ndawo. Batheke ngokungena emkotweni waklinywa intamo wathi yoko, uthe esephaphama esegelwe impabanga inwele sezimile inyawo.

Omunye uthi elokitshini leDurban wahlangabezwa ngabafana ababili bacela imali wathi akanayo. Eselibele omunye wamvayindela ngesibhakela ebusweni wathi “di”phansi laye wavuka esegelwe untswi.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Sipho Ndimande uthi lokhu sekusenza impilo yabo ibenzima kakhulu.

“Ngoba ngingumuntu onamadread kanje ngizwa ngishaywa luvalo kakhulu ngoba sengike ngayizwa kakhulu lendaba. Kugcwele kakhulu endaweni ezifana nabo kasi. Uthola ukuthi uyahamba bafika baphule inwele zakho loba ungumfazi loba uyindoda kuyafana. It’s a very risky thing ukuthi ubenawo amadreadlock coz bakuphula la amadreadlocks ngodlame uthola ukuthi baphuma neskin sakho laphaya.”

UMnu. Gwazagwaza yena ukhuthaza ngitsho labeZimbabwe abalenwele eziphothiweyo abethekelela kweleSouth Africa labo ukuthi baqaphele.

“Engingakutshonje yikuthi abantu bananzelele kakhulu ikakhulukazi abangosisi, bangahambi kumnyama endaweni ezingathi zisithekile, engathi zichatshile ngoba kulapho abatargeter khona kakhulu. Ikakhulukazinje iHilbrow nedolobheni ngale phansi yikhonje laba bantu abatargeter khona.”

Uhlupho yikuthi kabazihluphi ngokubika lobubugebenga emapholiseni, njengoba kungelula ukudinga izigebenga lezi kantike lasenkantolo licala eliyimpicabadala leli.

XS
SM
MD
LG