amalinks wokungena

Breaking News

'Kwabaliphutha Ukungethuli Uhulumende Womanyano uMugabe Esuka Esikhundleni'


UDr. Ibbo Mandaza (osekucineni kusandla sokudla) ukhuluma emhlanganweni owenzelwe kwele South Africa obuhlolisisa okwenziwa eZimbabwe.
UDr. Ibbo Mandaza (osekucineni kusandla sokudla) ukhuluma emhlanganweni owenzelwe kwele South Africa obuhlolisisa okwenziwa eZimbabwe.

IZimbabwe yalahlekelwa lithuba elikhulu lenguquko ngokwehluleka ukwethula uhulumende womanyano wesikhatshana ngemva kokusuka kukaMnu. Robert Mugabe esihlalweni sikamongameli.

La ngamazwi ethulwe yizikhulumi emhlanganweni wengxoxo ngeZimbabwe obuqoqwe yinhlanganiso ye South African Institute of International Affairs (SAIIA) ekolitshini leWitwatersrand eJohannesburg kwele South Africa ebihlolisisa ngenguquko eyenzakale kwele Zimbabwe.

Ekhuluma emhlanganweni lo, uDr. Ibbo Mandaza, umgcinisihlalo wenhlanganiso yeSouthern African Political Economy Series (SAPES), uthe kwaba liphutha elikhulu ukwehluleka ukwethula uhulumende womanyano wesikhatshana ngemva kokuphuma kuka Mugabe esikhundleni.

UMandaza uthe lelophutha selibangele ukuthi iZimbabwe ibephansi kombuso olawulwa libutho lobanje lokhu kungenziwa mgceke.

Uthe nxa kungaze kufike ukhetho kungafakwanga uhulumende womanyano ophethe okwesikhatshana, kusobala ukuthi ibutho yilo elizalawula ukuthi kuvotelwa bani.

“Uhulumende wesikhatshana ubezakutsho ukuthi kudluliselwe phambili ukhetho ukuze kube lenguquko kwezokuqhutshwa kokhetho. Njengobanje ukuhluthunwa kombuso sekuhambe ngale indlela kutsho ukuthi sizaba lokhetho olufuqwa libutho. Ngibona umkhokheli webutho uChiwenga ethumela amasotsha ezigabeni zonke zelizwe enyangeni ezilandelayo. Lokho kutsho ukuthi sesisazi vele lokuthi ngubani ozanqoba ekhethweni.”

Ekhuluma kungxoxo efanayo, umqondisi wenhlanganiso yeResearch and Advocacy Unit (RAU), uNkosazana Kudakwashe Chitsike, uthe ukuze kulungiswe isimo esise Zimbabwe kufuze inhlanganiso yeAfrican Union (AU) leye Southern African Development Community (SADC) zikubeke kucace ukuthi okwenzekala eZimbabwe yikuhluthunwa kwamandla ombuso, okufanele kulungiswe ngokwethulwa kukahulumende womanyano wesikhatshana.

Kodwa-ke uthe lalelo themba kalikho njengoba lezi inhlanganiso kudala zehluleka ukuxazulula ingxabangxoza zeZimbabwe.

“Inhlanganiso yeSADC leye AU sezehlulekile ukusiza abantu beZimbabwe. Ukwehluleka kwalezi inhlanganiso ukutsho mgceke ukuthi amandla ombuso ahluthuliwe eZimbabwe, kwenze zabonakala ukuthi azikwazi ezikumeleyo. Sekudalwe umkhuba eZimbabwe wokwehluleka ukubuza abantu ukuthi bafuna ukubuswa njani.

“Ukuze iSADC ibuyisele isithunzi sayo kufanele iqonqosele ukuthi kube lohulumende wesikhatshana eZimbabwe ozakhokhelwa ngabezenkolo njalo ozagxila kakhulu ekupholiseni amanxeba abangelwa yikho konke okwenzekayo.”

Zombili izikhulumi lezi ziyavumelana ukuthi nxa kungasethulwanga uhulumende womanyano wesikhatshana kuzafuze uhulumende kaMongameli Mnangagwa wenze inguquko enkulu kwezokuqhutshwa kokhetho ukuze kube lokhetho olukhululekileyo.

Kodwa bathi ukuze lolukhetho lukhululeke amabutho kuzafanele abuyele ezinkambeni zawo njalo angabi lendima ayidlalayo kwezokhetho.

Kwezomnotho bafuna uhulumende ethule inhlelo ezizakwenza imali enengi isetshenziswe enhlelweni zentuthuko kazulu hatshi kuziphathamandla zikahulumende.

XS
SM
MD
LG