amalinks wokungena

Breaking News

Kuphendlwa Indlela Zokunqabela Igcikwane Lengculaza


Okusetshsnziswa nxa kudingwa igcikwane emzimbeni womuntu
Okusetshsnziswa nxa kudingwa igcikwane emzimbeni womuntu

Ugatsha lukahulumende olwezempilakahle lokondliwa kwabantwana ngoLwesihlanu lusungule uhlelo lokukhuthaza abantu ukuthi bayehlolwa igcikwane elibangela ingculaza, emkhosini oqhutshelwe ekilinika yeNketa koBulawayo.

Injongo yaloluhlelo ngeyokukhuthaza abantu ukuthi bahlolwe igazi njalonje, ikakhulu labo abaphatheka kwezamacansi, ukuze bazi isimo sabo.

Lokhu kuzabenza ukuthi bananzelele masinyane nxa sebelalo igcikwane. Uhlelo lolu olulesihloko esithi, “Sivala impompi yokuthelelana igcikwane”, luqalisa lonyaka kuze kube ngumnyaka ka2020.

Eyinye njalo injongo yaloluhlelo, olubiza amadola akweleMelika ayizigidi ezilikhulu lantathu, iUS$103 million, ngeyokwehlisa inani labantu abaphathwa ngumkhuhlane wengculaza.

Abantu bazahlolwa igcikwane ezibhedlela kumbe njalo benelise ukuhlola igazi labo bona ngokwabo. Abazatholakala belegcikwane bazaphiwa amaphilisi okulehlisa emzimbeni.

Labo abazahlolwa batholakale bengelalo bazaphiwa amaphilisi okuzivikela.

Ophila legcikwane lengculaza, uNkosikazi Sizalobuhle Ncube, uthe uhlelo lolu lulusizo olumangalisayo njalo luzafinyelela ebantwini bonke ngoba abanye lanxa belalo igcikwane abazi njengoba bengakaze bayehlolwa ezibhedlela.

Induna uGandanzara, uMnumzana Tapfuma Bernard Nyathi odabuka eRusape, uluncome kakhulu loluhlelo ngoba ethi luphephisa imiphefumulo. Ukhuthaze uzulu ukuthi ayehlolwa njalo lenkokheli zomdabu ilizwe lonke ziphatheke kilo ukuze isizwe sibelempilakahle.

UDokotela Edwini Sibanda, okhokhela uhlelo lwezempilakahle ekhansilini yakoBulawayo, uthe balamakilinika alitshumi lasificamunwe munye lesibhedlela esisodwa sokwelapha umkhuhlane wofuba.

Uthi njalo bapha amaphilisi okwehlisa igcikwane ebantwini abafika 48,000 noma nje abanye besifa. Uphinde wathi loluhlelo luze ngesikhathi esiqakathekileyo kwezempilakahle.

Umqondisi weNational AIDS Council, uNkosikazi Senatra Nyathi, uthe uBulawayo utholisa abantu abadlula inkulungwane ezingamatshumi amahlanu.

Laye uphinde wakhuthaza abantu ukuthi kumele bayehlolwa igcikwane ukuze bahlale besazi isimo sabo njalo bengesabi.

Umphathintambo wakoBulawayo omele uhulumende, uNkosikazi Eunice Sandi Moyo laye uluncomile loluhlelo waphinda watsho ukuthi kuyamthokozisa ukuthi lusungulwe koBulawayo.

Unxuse abantu ukuthi abaphatheke ehlelweni lolu ukuze bancedakale empilweni.

Uhlelo lolu alukhethi ukuthi umuntu uleminyaka emingaki, wonke umuntu uyakhuthazwa ukuba azi isimo segazi lakhe ukuze ukumemetheka kwegcikwane kuphele njalo labo abalalo batholiswe amaphilisi ukuze baphile.

Abaphila legcikwane legculaza babonge uhulumende lenhlanganiso ezizimeleyo ngokubatholisa imithi ngesikhathi baphinda bakhuthaza abezempilakahle ukuba labo bengasaleli kuloluhlelo labo abangene.

Ucwaningo lweZimbabwe Population-based HIV Impact Assessment (ZIMPHIA) luthi uBulawayo ulabantu abalitshumi lasificaminwe mibili ekhulwini (18%) abalegcikwane lengculaza kuthi iZimbabwe ilabantu abalitshumi lane ekhulwini (14%) abalengculaza.

Bekungabizwa ozwayo eNketa Clinic ngoLwesihlanu lapho amaqembu ahlukeneyo abalisa IYASA, iBambelela, iKhaya ARTS, iqembu lezibotshwa elithiwa yiZethekeli abethokozisa abantu.

Wonke la amaqembu abefundisa ngegcikwane elidala umkhuhlane wegculaza.

XS
SM
MD
LG