amalinks wokungena

Breaking News

Amnesty International: Ohulumende eAfrica Bakhahlameza Uzulu


Inhlanganiso yezamalungelo oluntu eye Amnesty International isisole kakhulu ukumemetheka komkhuba woncindezelo, ukwethusela, ukuchithwa kwelungelo lokutshengisela lelungelo lokwethula imbono emazweni asezansi yezwekazi le Africa kugoqela laseZimbabwe.

Umqondisi wale inhlanganiso ezansi yezwekazi le Africa, uMnu. Deprose Muchena, utsho lokhu eJohannesburg ngesikhathi esethula umbiko wale inhlanganiso oka 2016.

Lumbiko olesihloko esithi ‘Umumo wezamalungelo oluntu emhlabeni jikelele', uthi umnyaka ka2016 ngumnyaka obe loncindezelo olukhulu emazweni amanengi.

Ukwenqatshelwa lokuchitha ngochuku ukutshengisela okusemthethweni eZimbabwe, kanye lokubotshwa mahlayana kwalabo abafuna uhulumende abuse ngcono ngezinye zezinto linhlanganiso ethi luncindezelo olukhulu olube khona ngo 2016.

Ukubotshwa kukamfundisi Evan Mawarire ngamacala okuzibazela ngenye yezinto linhlanganiso ethi zikhombise sobala ukuthi awahlonitshwa amalungelo oluntu eZimbabwe.

UMuchena uxwayisa ngelithi uma umkhuba wokubotshwa, ukutshaywa, lokuvinjwa kwenkululeko yabangahambisani lohulumende eZimbabwe kungaphelanga, kuzenza impilo yabantu ibe nzima kakhulu lonyaka ngesikhathi iZimbabwe ilungeselela ukhetho.

ABANTU KABAVIKELE ILUNGELO LABO

UMuchena uphinde wathi ngalesi sikhathi abezombusazwe bezimisela ukucindezela amalungelo oluntu, sekuqakathekile ukuthi abantu basukume bavikele amalungelo oluntu. "Ohulumende bethu bengaqhubeka besenza kube licala ukulwela ilungelo lakho, lokucindezela ilungelo lenkululeko, impumela yakhona izabambi kakhulu."

Kayisiyo yodwa iZimbabwe eyetheswa umlandu wokwephula amalungelo oluntu.

Amapholisa eSouth Africa asolwa ngokuqinisa kakhulu isandla ekuchitheni ukutshengisela obekukhona kanti njalo lokuthi kulabantu abedlula amakhulu amathathu abafele ezandleni zamapholisa.

Ele Angola lona letheswa umlandu wokubopha labo abangavumelani lohulumende lokusebenzisa umthetho ukubancindezela.

IMozambique yona isolwa ngokubulawa kwababotshelwa ukuvukela umbuso kungalandelwanga umthetho, iDRC isolwe ngokubopha abaphikisana lohulumende kanti iSwaziland yona yetheswa umlandu wokusebenzisa imithetho yoncindezelo.

Obona ngezocwaningo enhlanganisweni ye Amnesty International ezansi yezwekazi leAfrica umnumnzana Netsanet Belay, uthi loba kunjalo bathokoziswa yikuthi ngo 2016 kube lenhlanganiso zikazulu ezinengi, ezi fana le Tajamuka le This Flag ezibonakale zisukuma ziphikisana lokwephulwa kwamalungelo oluntu.

UTHWELE NZIMA UZULU

UBelay uphinde wathi kusukela ekutshengiseleni kwezifundi kwele South Africa kusiyafika ekulweleni inkululeko kwabantu baseGambia, abantu sebezimisela ukuphikisana lokwenqabelwa kokutshengisela okusemthethweni kungakhathalekile ukuthi bayahlukumezwa ngamapholisa.

Lelinyathelo lokusukuma ngesibindi abantu bephikisana lokwephulwa kwamalungelo yinto epha ithemba elikhulu yekusasa lezwekazi le Africa.

UMuchena yena uxwayisa ohulumende beAfrica ukuthi bekele ukuthwalisa nzima abantu abakhonona ngezimo emazweni kodwa bachithe isikhathi belungisa okuhluphayo.

“Izwekazi liyehluleka ukuthuthukisa umnotho. Siyizwekazi elilezenjiwayo lezemvelo ezinengi kodwa kayikho intuthuko empilweni kazulu. Yizwekazi elilabantu abanganakwayo, elilentsha engelamisebenzi,” kusho uMuchena.

Lumbiko ogoqela amazwe edlula ikhulu lengxenye, ukhuthaza uzulu emhlabeni jikelele ukuthi aphikisane laloba yiwuphi umkhuba ohlose ukunyathelela phansi amalungelo ache.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:37 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG