Ingcwethi zokwethulwa kwemibiko lezindaba zithi akula mehluko phakathi komthetho osanda kwethulwa oweFreedom of Information Act lowawukhona oweAccess to Information and Protection of Privacy Act (AIPPA), owawusolwa kakhulu zintathelizindaba labanye abantu ababesithi uvimba ukwethulwa kwendaba.
Inkokheli zenhlanganiso zentathelizindaba ezinengi zithi kukhona okungacaciyo ngomthetho omutsha.
UMnu. Leopold Munhende, isikhulumeli senhlanganiso elwela amalungelo entathelizindaba ezisachathulayo eyeYoung Journalists Association of Zimbabwe, uthi umthetho kawehlukananga kangako lowe AIPPA, osuswe engwalweni zikahulumende nguMongameli Emmerson Mnangagwa ngoLwesithathu.
“Nga umongameli Emmerson Mnangagwa uthethe okunye okwakukhulunywa ngabantu okunjengo kuthi ukwethulwa kwemibiko kumele kwenziwe yiZimbabwe Human Rights Commission hatshi iZimbabwe Media Commission ngoba i-access to information yinto eyavunyelanwa umhlaba wonke jikelele ukuthi sizabe siyihlonipha. IZimbabwe Human Rights Commission yiyo yodwa elamandla okukhangela ukuthi into lezi zenziwa ngendlela eqondileyo ...”
Uthi kulezikhexe emthethweni lo ezilakho ukuba ngumgoqo kakhulukazi kuntathelizindaba nxa kulabakufunayo kuziphathamandla zikahulumende okuqakathekileyo.
“Ibifuze iphume egcekeni ukuthi nxa sesikhuluma ngokokuthi uhulumende asinike amaphepha ezivumelwano ayezenza, amaphepha ayewabhala lezinto ayezibhadalela, ukuthi uzasinika nini njalo sekutheni. Lokhu kuhle kuhlanganisele lengatsha zikahulumende abawathi ngama state institutions lenkampani ezinjenge ZESA, ZUPCO. Kumele sibekwazi lokwenzakala kunhlangothi zikahulumende ezitshiyeneyo ngokulobelana kwawo izivumelwano njalo lokuthi kuyini akuhlawulayo esikhathini esithize. Kufuze sibe kwazi njalo ukuthi lokhu bakwenza nini, sokutheni.”
UMnu. Collins Ncube, isakhamuzi seHarare, uthi usasekhona umsebenzi kwezokulondolozwa kwentathelizindaba lokwethulwa kwezindaba lemibiko ngokukhululekileyo.
“Imithetho yakhona kayi implimentwe as per the Constitution. Kwesinye isikhathi kungaba lama Act antshintshwayo lani, lani kodwa kuqakathekile ukuthi khona ame eqinisweni lomthetho ulandelwe. Kuba lula kakhulu kwezokuthi intathelizindaba lazo ziwulandele umthetho wona lowo oyabe ukhona elizweni. Hayikhona ukuthi uyabotshwa kuyikhona kuthiwa kusayenziwa uphenyo ukuthi kuhamba njani.”
UNkosazana Jestina Mukoko, umqondisi wenhlanganiso esebenzelana lozulu eyeZimbabwe Peace Project layo engaphansi kwenhlanganiso yeHuman Rights NGO Forum, yena usola ukuphathwa kubi okwenziwa intathelizindaba.
“Kulusizi kakhulu ukuthi sibona ukuncindezelwa kwentathelizindaba ikakhulu kuleliviki. Singene kuleliviki sibona intathelizindaba zabesifazane ezimiswe lokuxotshwa umsebenzi ngenxa yenhlelo abazenzileyo. Sidane kakhulu ngokuthi sibekwazi ukuthi kulezinto ezinje ezilokhe zisenzakala elizweni elakithi eZimbabwe. Lifanele ukuthi kube lilizwe eliphumeleleyo, ilizwe elihambelana lalokho okukusisekelo sombuso okuphathalane lokuthi abantu bathole imibiko bekhululekile."
Uhulumende uthi umethetho lo uzakwenza kubelula ukuthi intathelizindaba eZimbabwe zithole amaphepha eziwadingayo kuhulumende lenhlanganiso ezizimeleyo nxa ziloba indaba.
Ngakolunye udaba, intathelizindaba eZimbabwe zithi zidabukile ngokubhubha kuka Nkosazana Grace Mutandwa.
UNkosazana Mutandwa, owasebenzela amaphephandaba anjenge Financial Gazette lamanye, obelesifo semvukuzane.
UNcube uthi, “Silusizi bakithi ngokulahlekelwa yi-veteran journalist, intathelizindaba esikhule siyazi njalo kubuhlungu kakhulu ukuthi silahlekelwe ngama resource person anjengo Grace. Silusizi kakhulu emulini, silusizi kakhulu kujournalism fraternity jikelele njalo sithi kalale ngokuthula umama.”
Omunye njalo okhathazwe yikubhubha kuka Nkosazana Mthwanda nguAngela Jim, owasungula inhlanganiso yentathelizindaba zesifazane ezithatha imifanekiso eyeZimbabwe Association for Female Photographers.
“Ngiqale ukumazi uGrace ngisaqala umsebenzi wokuba yintathelizindaba lanxa ngalesosikhathi ngangingakamazisisi. Kodwa ngacina sengimazi kahle. Ngananzelela ukuba wayengowesifazane owayemangalisa, owayehlakaniphile kakhulu, ekhaliphile engqondweni njalo owayengikhuthaza sikhathi sonke. Wayehlezi engitshela sikhathi sonke ukuba izinto zizolunga ... Wayengasi muntu ophatheka ngezinto ezingela msebenzi okuyinto ayidlulisela lakimi.”
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba Esilethulelwe NguMavis Gama