Abalwela amalungelo abesifazana kanye labakumsebenzi wezempilakahle sebeveze ukukhathazeka ngokuqonga kwenani labesifazana elithelelwa igcikwane ngemva kokudlwengulwa lanxa kulemithi okumele ivikele lokhu – ama Post Exposure Prophylaxis.
Inhlolisiso yohlangothi oluphatha lumsebenzi, olwe Zimbabwe National Statistics Office (ZimStats), iveza ukuthi abesifazana abangamatshumi amabili lanye bayadlwangulwa ngalanga linye. Inani leli seliqonge lafika phose kungxenye ekhulwini – 42% eminyakeni eyisithupha edluleyo.
Olwela amalungelo oluntu, njalo engumqondisi wenhlanganiso ekhangela amalungelo abesifazana ababhekane lodlakela, iMusasa Project, uNkosikazi Netty Musanhu, uthi banengi abesifazana abangabiki emapholiseni lalapho bedlwanguliwe kungakho kulakho ukuthi inani leli libe liphansi kulalokho okwenzakalayo.
Inengi lalabo abadlwangulwayo uthi ngamantombazana aleminyaka engaphansi kwetshumi lesithupha abasuka njalo bathelelwe igcikwane lengculaza.
UNkosikazi Makhosazana Maphosa, usebenza labesifazana abadlwanguliweyo. Uthi ulwazi luyasilela kwabesifazana ukuthi balakho ukuthola imithi evikela ukuthelelwa igcikwane lengculaza kanye lokuzithwala lapho bethe baphanga bayabika nxa bedlwanguliwe.
Usole kakhulu isiphatho esikhona emapholiseni, athi senza odlwanguliweyo athikaze ukuyabika lapho edlwanguliwe ngoba usuka abe yinhlekisa kubesengani nguye olecala.
Isakhamuzi, uNkosazana Phathisiwe Maplanka, uthi kuqakathekile ukuthi abasakhulayo bakhulunyiswe njalonje ngokudlwangulwa ezikolo lakwezinye indawo abahlangana kuzo, bazi ukuthi ukudlwangula akukho emthethweni njalo imithetho yelizwe iyabavikela kuthi leziqondiso kwezempilakahle zibaphe amalungelo okuvikelwa kumkhuhlane wengculaza kanye lekuzithwaleni ngenxa yalesisehlakalo ngoba liqiniso ukuthi ukungazi kufana lokufa.
EZimbabwe, sezabanengi inhlanganiso ezisebenzelana labesifazana zibafundisa ngamalungelo abo.
Omunye osebenza labesifazana, uNkosazana Ntombikayise Nkala, uthi bayasebenzelana labesifazana bebaqonqosela ngokuqakatheka kokuyabika emapholiseni lapho bethe badlwangulwa.
Ukucubungula kungabe kuveza ukuthi inani labesifazana elidlwangulwayo liyaqonga, kodwa kungenjalo, ethi kungabe kukhwela inani labomama lamantombazana elihamba liyebika lapho lidlwanguliwe ngenxa yalimfundiso.
Isikhulumi samapholisa uSenior Assistant Commissioner Charity Charamba, uthi inengi labesifazana, ikakhulu amantombazana amancane, adlwangulwa ngabegazi – abanewabo, omalume, oyise kanye laboyise abancane.
UMaNkala uthi lokhu liqiniso, yikho bephathisa abesifazana ukuthi benelise ukuzimela lokuziphilisa, ukwenzela ukuthi babelakho ukuyabika kumbe ukuvikela abantwababo lapho bedlwangulwa bengelakwesaba ukuthi bazasala bephila njani nxa bengabophisa lowo owesilisa osevuke waba liganyane emulini.
Osakhulayo, uNkosazana Oppah Ndebele, uthi liqiniso ukuthi kumele kuqakathekiswe amandla abesifazana okuzinakekela, bahanjiswe ezikolo babelolwazi ngamalungelo abo okuyikho okuzenza basukume lapho bedlwanguliwe bayedinga imithi ezibhedlela.
Lanxa nje ukufunda kungasisihlangu esivikela owesifazana ekudlwangulweni, uthi kuyasiza ukuthi athathe izinqumo kanye lamanyathelo azalondoloza impilo yakhe ngemva kwalesosehlakalo.
Lanxa eleZimbabwe lileziqondiso ezithi abadlwanguliweyo balelungelo lokuthola imithi yokuvikela ukuthelelwa igcikwane lokuzithwala kanye lokusikhupha lesosisu nxa lokhu kungenziwanga, bakhona abathi ukukhipha isisu akuqondanga kungakhathalekile isehlakalo.
Olwela amalungelo oluntu ekukholo lwesiKristu, uRev Useni Sibanda uthi akulondolozwe impilo zabesifazana lamantombazaba ngokugcweleyo kodwa yena kavumelani lokukhitshwa kwesisu lapho sesithe sabamba ngemva kokudlwangulwa, ngaphandle nxa impilo yowesifazana isengozini.
EleZimbabwe lilokhu lingakenelisi ukupha wonke umuntu ophila lengculaza imithi yama Anti retroviral lanxa inhlanganiso yempilakahle yomhlaba iWorld Health Organisation isithi kumele lokhu kwenziwe njalo labo abasengozini yokuthelelwa igcikwane bathole limithi – ama pre exposure prophylaxis.
Basesekhona abesilia abakholwa ukuthi bengaya emacansini lentombi egcweleyo, igcikwane lengculaza liyaphela, okwenza bacine bedlwangule abantwana ezimulini zabo.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba lokuqonga kwenani labesifazana abathelelwa igcikwane leHIV