GWANDA —
Omama emangweni we Gwanda sebebanjwa ngamandla ukufulathela imizi besiyadinga imisebenzi lamathuba okwemba igolide okungekho emthethweni bezama ukuhlenga imuli esezihlaselwe yindlala embi. Abantu babikwa sebephila ngamajodo kanye labakuthola ngozwelo lwabomakhelwane abalenhlanhla yokuthola ukudla njengoba lulokhu lungekho usizo oluvela kuhulumende loba inhlanganiso ezizimele zodwa.
Kuzizalwane ze Zimbabwe ezivela kwezinye izigaba zelizwe, udubo lwendlala ezansi kweMandebeleni selwaba yindaba endala engasethusiyo. Kodwa isihambi esingafika emangweni we Matshetsheni phansi kukaNduna uMasuku eGwanda yiso kuphela esingabona ukuthi le akusinganekwane yokulalisa abazukulu kodwa yinsinda baphenduli eyehlukanisa ukufa lokuphila.
Isihambi esiphuma edolobheni leGwanda singene umgwaqo odlula e Masholomoshe, e Magedleni, e Dambashoko sisiyafika eMatshiya leMatshetsheni asidingi kubuza ukuthi ibenganani indlala lonyaka ngoba inkomo sezangena emahlangeni njengoba kungazange kube khona lesokudlisa umuthi isivuno.
Okubonakalayo kuphela ngamajodo abiyelwe ngendlela etshengisa ukuthi yiso kuphela isivuno esikhona njalo okumele sithwale uzulu kuze kuyefika isikhathi sokulima esizayo.
Besekwejwayelekile ukuthi inhlanganiso zosizo lokudla ezizimele zodwa zize ngokuphangisa zizohlenga uzulu endlaleni uma imbi njengeyalonyaka. Kodwa okwakhathesi kubi ngoba kuze kwasweleka ngitsho lalabo abapha ukudla kubantwana besikolo ukuze baqinise amadolo.
Inengi labantu abalapha sebekhangelele ukuthola usizo lokudla ebantwaneni babo abemba igolide okungekho emthethweni njengoba ligcwele kangaka esigabeni. Kodwa laba bantwana babikwa bengesenelisi ukutholela abadala okokudla ngoba amapholisa ebaxotsha lapho abagebha khona abe eseletha izihlobo zawo ezivela kwezinye izigaba ezikude.
Usibalukhulu wenhla kwezansi yeMandebeleni uNkosikazi Angeline Masuku yena uthi akusinto entsha kuhulumende ukuthi uzulu usendlaleni njalo uhulumende kamlahlanga uzulu kodwa usalinde ukuthi kutholakale ukudla okwaneleyo anduba luqale uhlelo lokusiza uzulu.
Kuzizalwane ze Zimbabwe ezivela kwezinye izigaba zelizwe, udubo lwendlala ezansi kweMandebeleni selwaba yindaba endala engasethusiyo. Kodwa isihambi esingafika emangweni we Matshetsheni phansi kukaNduna uMasuku eGwanda yiso kuphela esingabona ukuthi le akusinganekwane yokulalisa abazukulu kodwa yinsinda baphenduli eyehlukanisa ukufa lokuphila.
Isihambi esiphuma edolobheni leGwanda singene umgwaqo odlula e Masholomoshe, e Magedleni, e Dambashoko sisiyafika eMatshiya leMatshetsheni asidingi kubuza ukuthi ibenganani indlala lonyaka ngoba inkomo sezangena emahlangeni njengoba kungazange kube khona lesokudlisa umuthi isivuno.
Okubonakalayo kuphela ngamajodo abiyelwe ngendlela etshengisa ukuthi yiso kuphela isivuno esikhona njalo okumele sithwale uzulu kuze kuyefika isikhathi sokulima esizayo.
Besekwejwayelekile ukuthi inhlanganiso zosizo lokudla ezizimele zodwa zize ngokuphangisa zizohlenga uzulu endlaleni uma imbi njengeyalonyaka. Kodwa okwakhathesi kubi ngoba kuze kwasweleka ngitsho lalabo abapha ukudla kubantwana besikolo ukuze baqinise amadolo.
Inengi labantu abalapha sebekhangelele ukuthola usizo lokudla ebantwaneni babo abemba igolide okungekho emthethweni njengoba ligcwele kangaka esigabeni. Kodwa laba bantwana babikwa bengesenelisi ukutholela abadala okokudla ngoba amapholisa ebaxotsha lapho abagebha khona abe eseletha izihlobo zawo ezivela kwezinye izigaba ezikude.
Usibalukhulu wenhla kwezansi yeMandebeleni uNkosikazi Angeline Masuku yena uthi akusinto entsha kuhulumende ukuthi uzulu usendlaleni njalo uhulumende kamlahlanga uzulu kodwa usalinde ukuthi kutholakale ukudla okwaneleyo anduba luqale uhlelo lokusiza uzulu.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba lukaThabang Mathebula lwendlala eGwanda