Ngakwelinye icele inani labehlelwa yingozi yalelizulu abalokhu bedinga uncedo lalo lokhu liqansa.
UMnu. Lovemore Nyatsime obona ngenhlelo ezitshiyeneyo kunkampani le uthi bancedisana lezakhamizi kanye lenkokheli yomdabu ekwenzeni uhlelo lolu.
“Esakufundayo yikuthi kumele abantu basebenze ndawonye, bathandane. Okuqakathekileyo yikuthi abantu bamanyane. Ngiyakwazi ukuthi umongameli welizwe leZimbabwe uyazama ukuthi lokhu kwenziwe. Kwabulawa abantu kwele Rwanda ngoba kwakulenzondano emangalisayo ..."
“Kwamanye amaCommunities uyathola kuthiwa umama engasukumi, ukhulumani vele wena?. … Umama kahlali esitulweni umama kenelisi kukhuluma ebantwini okulamadoda kuthiwa thula wena umsebenzi wakho ngowekhitshini ..."
Umsekeli kamqeqesthi weqembu leHighlanders uBekithemba Ndlovu uthi ukhangelele ukuba iqembu leBosso liphumelele ngoba amalungiselelo alo ehambe kuhle kakhulu.
Lumbhuqazwe waphela ngemva kokuthatha umbuso okwenziwa ngumongameli Paul Kagame ngomnyaka ka 1994.
UMnu. Bongani Zulu, ongomunye okunhlanganiso zesikolo eye School Development Committee, uthi sebedonsa nzima ukuba baphutshe ukwakha ngoba imali ezibhadalwa ngabazali lentengo ezisezitolo zingahambelani.
Amapholisa la abikwa abexotshanisa intathelizindaba yalinhlanganiso ebithatha imfanekiso ngesikhathi amapholisa ehlukumeza abaphila ngokuthengisa ezitaladeni.
“Sikhathele ngale ingcekeza eliyenzayo eSouth Africa. Libulala imisebenzi yezizalwane zakwele South Africa ngoba lisebenzela imali encane. Lingacabangi ukuthi siyesaba ukulibulala loba ukulitshaya …”
"Thina lapha eZimbabwe sibe ngababusisiweyo sathola usekelo olumangalisayo luvelela kunhlangothi ezehlukeneyo eZimbabwe, emazweni angomakhelwane. Sasesibona ukuba kulesidingo sokuba sisize abeMozambique."
Ekuqaleni komnyaka kube lokutshengisela okukhulu kulandela ukukhwezwa kwentengo yamafutha.
“Idolobho lakoBulawayo lithanda ukwazisa izakhamizi ukuba uhlelo lokuvala amanzi sesilumisile kulandela ukwehla kokusebenzisa amanzi loba okwamanje uzulu elokhu esebenzisa amanzi amaneni ..."
Ukwengezelela