amalinks wokungena

Breaking News

Inkohlakalo Ibhahile Emabhanga aseNigeria, Kutsho Ugatsha Olubona Ngokulwisana Lokungethembeki


File: Ibhakane lomkhankaso wokulwisana lenkohlakalo kweleNigeria.
File: Ibhakane lomkhankaso wokulwisana lenkohlakalo kweleNigeria.

Ikhomishini ebona ngokulwisana lenkohlakalo kweleNigeria, eyeEconomic and Financial Crimes Commission (EFCC), ithi phakathi kwamacala okuntshontshwa kwemali kulelolizwe, amacala ayisilinganiso samatshumi ayisikhombisa ekhulwini, 70 percent, enzakala kugatsha lwamabhanga.

Kumbiko ewethule ngoMbimbitho likhomishini yazise ukuba mnyaka ngomnyaka, uzulu wakweleNigeria umangala amacala okwebiwa kwemali engena kuzinkulungwane lezinkulungwane.

Umzekeliso: ngo2021, kwaba lamacala phose azinkulungwane ezilikhulu elilamatshumi amane, 140,000 – okwaba linani eliphezulu kakhulu phakathi kweminyaka emine, kutsho i-EFCC.

Ikhomishini le ithi iphakathi kokulwisana lamacala aloluhlobo, kubike inthathelizindaba yeVOA uTimothy Obiezu ngeSingisi eseAbuja, Nigeria. Udaba lolu luhumutshwe nguNtungamili Nkomo weStudio 7.

Mhlaka 4 Mabasa ngomnyaka ka2021, uUche Ohiri wafunda ngebhizimusi yokulima eyayithembisa abatshali bezimali inzuzo engena kumatshumi amathathu ekhulwini, 30 percent, phakathi kwenyanga ezine.

Wahle weqela watshala amakhulu amahlanu alamadola amahlanu, $550. Khepha inkampani yayiyinkohliso nje ngoba yaphanga yavalwa futhi lomsunguli wayo wanyamalala.

UOhiri uthi, "Ngangena ngemininingwane yami ku-website yalinkampani. Ngayibona imali, ngayibona inzuzo, kodwa ngangingenelisi ukwenza ulutho.”

NjengoOhiri, amakhulu amatshali bezimali abasebentshontshelwe bamangaleli linkampani emapholiseni.

Kodwa bafunda ezindabeni ukuthi inkampani le yayike yetheswa njalo icala lokweba inkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa zamadola, $70,000 eyayiyiboleke ebhanga isebenza lezisebenzi zalelibhanga ezikhohlakeleyo.

Kodwa lelibhanga lalilandula lelicala.

Kutsho uOhiri, "Kwaba njengehlaya kimi okwakuqala ngoba leyo yinto eyayingakaze ingehlele. Ngathi kumbe yikudlala, kodwa kwakungelona ihlaya.”

Ubusela buyanda kugatsha lwezemali kweleNigeria.

Ingatsha ezitshiyeneyo sezilahlekelwe yimali edlula izigidi ezingamakhulu amabili, $201 million, intshontshwa kusukela ngomnyaka ka2020, ngokutsho kwenhlanganiso yeFinancial Institutions Training Centre.

Ingcwethi zithi ukwanda kwendlela zakulezinsuku zokubhadala kusetshenziswa ubulembu, ama-electronic payments, ndawonye lokwehluleka ukufaka imigoqo eqinileyo kubangela ukuba abantu abanengi bantshontshelwe izimali zabo.

Olunye udubo olukhona yikuthi amabhanga lamanye amankampani aphatha imali ayehluleka ukuphenya ajule ngenxa yokuswela umkhombandlela kanye lokusebenzelana ndawonye.

Ingcwethi kwezemali uMnu Isaac Botti uthi, "Imizamo yokulwisana lenkohlakalo ihlelwe ngendlela yokuthi vele ingaphumeleli. Sidinga ukuqiniswa kwenhlelo zokulwisana lokungethembeki kanye lenhlanganiso ezikulumsebenzi ukuze kuvinjwe noma yiziphi indlela zenkohlakalo.”

Inkampani yabacebisi eyeKPMG ithi amabhanga aseNigeria angamatshumi amathathu kuphela ekhulwini, 30 percent, yiwo asethethe amanyathelo okulwisana lokwebiwa kwemali ngokuphoqa ukuthi kumele kube lobufakazi obaneleyo bokuthi umuntu ungubani nxa evula ibhuku ebhanga.

Ngo2021, ibhanga elikhulu lelizwe eleCentral Bank laxwayisa abantu ukuthi balazise nxa beyabe bethe bahlangana lodubo lokuntshontshelwa imali ngokusetshenziswa kwamakhadi abo ebhanga ngabantu abangabaziyo.

Nyakenye, uMongameli Bola Tinubu usungule umkhankaso wokulwisana lenkohlakalo wanxusa uzulu ukuthi ebambe iqhaza. NgoZibandlela i-Independent Corrupt Practices Commission (ICPPC) yazise ukuthi isibambane leEconomic and Financial Crimes Commission ekulwisaneni lenkohlakalo.

Nangu unobhala weICPPC uClifford Oparaodu, "Njengayo yonke inhlanganiso, lathi silazo ingxaki ezisiphazamisayo, kodwa siyazi njengekhomishini ukuthi siwuqhuba kuhle umsebenzi, siliqembu elizimiseleyo.”

Kodwa uBotti uthi amazwi kumele ahambelane lezenzo.

Uthi, "Inkohlakalo ibhahile. Ukuze silwisane layo, kumele sibambisane, sisebenzise zonke inhlelo esilazo. Kumele silwisane layo ngobuqotho. SileEFCC, kumele basebenze kanzima, hatshi ukubopha abantu abalutshwana lapha lalaphaya. Kumele bathonisise abantu abanengi."

Inhlanganiso ehlaziya ezemali emhlabeni jikelele eyeFinancial Action Task Force ithi kusiyafika ngoNkwenkwezi emnyaneni ozayo, eleNigeria kumele libe selithethe amanyathelo aqinileyo okulwisana lokwebiwa kwezimali zabanikazi, okugoqela udubo lwalawo abaphathisa abahlamuki abedlulise amalawulo ngemali.

Lingehluleka ukwenza lokhu, lizavalelwa phandle kunhlelo zokuhanjiswa kwezimali emhlabeni jikelele, okuzaphazamisa amabhizimusi akweleNigeria njalo kudale ukuthi lelilizwe lehluleke ukuboleka imali kwamanye amazwe.

Iziphathamandla zeNigerian zithi zizimisele ukugcwalisa konke okukhulunywa yilinhlanganiso.

please wait

No media source currently available

0:00 0:07:01 0:00

Forum

XS
SM
MD
LG