amalinks wokungena

Breaking News

Inkohlakalo Ibhahile Kugatsha Lwezempilakahle kweleZambia


Iziphathamandla zakweleZambia zithi inkohlakalo ibhahile kungatsha zikahulumende walelolizwe, ikakhulu umkhuba wokufumbathisana.

Ugatsha lwezempilakahle lalo luyathinteka kakhulu kuloludaba, kanti iziphathamandla zithi labo abazatholakala besephula umthetho bazathathelwa amanyathelo aqinileyo.

“Ukuzimisela kwethu kugcizelelwa ngamanyathelo esesiwathethe ekulwisaneni lenkohlakalo. Siyaphumelela kulokhu futhi siqinisa ukusebenzelana kuhle phakathi kwengatsha ezilondoloza umthetho. Uhulumende usungule uhlelo lokuthungatha impahla ezintshontshiweyo ngo-2023.”

Lawo ngamazwi kaMongameli wakweleZambia uMnu Hakainde Hichilema ethembisa ukuqeda inkohlakalo ebhahileyo kungatsha zikahulumende wakhe.

UHichilema wakhethwa ngomnyaka ka2021 ngesikhathi inhlanganiso ezibona ngokusetshenziswa kwemali emhlabeni jikelele zibika ukuba imisebenzi yokungethembeki yayisigxile impande kweleZambia.

UNkosikazi Charity Musamba ungumbalisi eUniversity of Zambia. Uthi lokho okukhulunywa nguMongameli Hichilema kwamehlela mathupha.

NgoMbibmitho mhlaka 10, uthi wayekwesinye isibhedlela esiyahlolwa igazi ehamba lodadewabo owayemnakekela lapho omunye osebenza kulesisibhedlela azama khona ukucela isifumbathiso ngendlela eziphansi.

Umusamba uthi, “Khangela udwendwe lwabantu abamelele ukuhlolwa. Kulomtshina owodwa kuphela njalo kwesinye isikhathi uyafa. Ngakho, nxa ufuna ukuthi udadewenu ahlolwe ngokuphangisa, ngiyenelisa ukumeqisa udwendwe. Kodwa lawe kuzamele ungincedise.”

Lesi ayisiso sehlakalo esisodwa kuphela. Ikhomishini kahulumende eyabunjwa ngomnyaka ka1980 ngenjongo yokulwisana lenkohlakalo eyeAnti-Corruption Commission (ACC), ithi emnyakeni owodwa odluleyo, ithole amacala enkohlakalo kugatsha lwezempilakahle aphezu kwekhulu, okugoqela ukufumbathisana ukuze umuntu ethole ukwelatsha.

UNkosikazi Monica Chipanta Mwansa ngumsekeli kamqondisi weAnti-Corruption Commission.

Uthi, “Sesibone inkohlakalo iziveza kakhulu phezu kokwehluleka ngabomu ukulandela iziqondiso, imihlahlandlela yokuthengwa kwempahla yaseZambia kanye lemithetho engalandelwayo. Sokube lokwephulwa kwemithetho okunengi, abantu bephana amakontilaha futhi leziphathamandla zidinga ukufumbathiswa.”

Inhlanganiso yeTransparency International, elesiglodlo sayo eBerlin, ithi inkohlakalo emazweni asathuthukayo iphazamisa inhlelo ezibalulekileyo ezinengi ezifana lokwelatshwa kwabantwana futhi kudala ukuthi kube lendwendwe ezinde ezibhedlela lokukhonona okukhulu izigulane zingasuthiseki.

Ngomnyaka ka2022, i-Anti-Corruption Commission yabopha umphathintambo wezempilakahle uMnu Chitalu Chilufya, labanye abasolwa abane besetheswa umlandu wokuphatheka kunkohlakalo ekuthengeni indingeko ezazibiza iUS$18 million, kodwa akekho osedliwe licala.

Ngalowomnyaka futhi, iTransparency International yaveza ukuthi umuntu oyedwa phakathi kwabahlanu eZambia, useke wafumbathisa izisebenzi zikahulumende.

Likhomishini ixwayisa izizalwane zakulelolizwe ukuthi ziqaphele inkohlakalo njalo zimangale nxa zithe zahlangana layo.

UNkosikazi Chimwansa uthi, "Umthetho wokulwisana lokungethembeki usuguquliwe njalo uzakwethulwa kakutsha nguMongameli kunsukwana ezilandelayo. Umthetho lo uphatha ilizwe lonke. Uzulu wanxuswa ukuthi awuhlaziye ngoba sifuna imbono yabantu bonke."

Umthetho omutsha lo ujonge ukugqugquzela ukwethembeka lokulandelwa komthetho ukuze kuqedwe inkohlakalo. Wenza njalo ukufumbathisa kube licala.

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:40 0:00

Udaba lolu lulotshwe yintathelizindaba yeVOA uKathy Short ekweleZambia, lwahumutshwa njalo lwethula nguNtungamili Nkomo weVOA Studio 7.

Forum

XS
SM
MD
LG