amalinks wokungena

Breaking News

Bafuna Uhulumende Avimbe Iziphathamandla Ezifuna Ukuyakwelatshwa Phandle Kwelizwe


Umsekeli kamongameli, uMnu. Constantino Chiwenga
Umsekeli kamongameli, uMnu. Constantino Chiwenga

AbeZimbabwe kweleSouth Africa bafuna uhulumende avimbe iziphathamandla zakhe ezifuna ukuyakwelatshwa phandle kwelizwe zibalekela izibhedlela ezelatshwa uzulu wonke. AbeZimbabwe laba bathi lokhu kuzakwenza ukuthi uhulumende asebenze gadalala ukuvuselela izibhedlela lezi eseziphenduke zaba yindawo yokuyafela izinkulungwane zabantu makhaza.

Umbiko owethulwe yisikhulumeli sehofisi kamongameli umnumnzana George Charamba oveza ukuthi umsekeli kamongameli welizwe umnumnzana Constantino Chiwenga lomkakhe bayelatshwa kweleSouth Africa usutshiye ezinye izizalwane zeZimbabwe lezakweleSouth Africa zingathokozanga ngitsho lakancane.

Ngaphandle kukamnumnzana Chiwenga umnumnzana Charamba uveze njalo ukuthi umphathintambo wogatsha olubona ngobudlelwano beZimbabwe lamanye amazwe kanye lezokuthengiselana umnumnzana Sibusiso Moyo, laye ubeselatshwa kweleSouth Africa kanti uzasophinda abuyele njalo.

AbeZimbabwe laba bathilo ngumkhuba omubi okuzafuze umiswe ngoba wenza sengathi impilo yeziphathamandla zikahulumende ingcono kulekazulu makhaza eZimbabwe, otshona esiyafela ezibhedlela esezibulewe yikwehluleka kukahulumende.

AbeZimbabwe laba lezinye izizalwane zakweleMzansi bathi bafuna uhulumende ethule isinqumo sokuthi abakuhulumende laba belatshwe ezibhedlela eziselizweni njengomuntu wonke.

Isifundiswa umnumnzana Bongani Nyathi uthi kuyadanisa ukuthi uhulumende ngemva kokubulala izibhedlela iziphathamandla zakhe sezibaleka zitshiya uzulu esifa ekhaya.

“Okwenziwa yiziphathamandla zikahulumende kuyinto ebuhlungu kakhulu. Kuthi bona njalo ma begula bayaphatshiswa basiwe ezibhedlela zaseSouth Africa. Abantukazana abaya kulezi zibhedlela basuke bayekhona ukuyafelanje ezibhdlela ngoba akuselakwelatshwa okwenziwayo. Uhulumende nguye osebulele izibhedlela,” kutsho uNyathi.

Esinye njalo isizalwane seZimbabwe umnumnzana Greatman Mkhwebu uthi isenzo seziphathamandla lesi silihlazo ikakhulu nxa kukhangelwa ukuthi yizo ezitshumayela ukuthi abantu abeze eZimbabwe izinto sezisendleleni yokulunga.

“Mina ngiyikhaba ngenyawo zombili lento eyenzakala eZimbabwe esiyinsakavukela umchilo wesidwaba. Umbuzo wami yikuthi kanti lezi izibhedlela ezigcwele eZimbabwe zayakhelwa bani? Into abayaziyo yikuthi bafuna amavoti bavotelwe ngabantu bawathathe bawabeke. Okokuthi bona ilungelo lokuphila komuntu opoor eZimbabwe abalazi.Umuntu okufanele aphile yibo. Kuyikubukela phansi ilungelo labantu beZimbabwe ababavotelayo,” kutsho uMkhwebu.

Inengi lezizalwane zakweleSouth Africa lazo zithi azivumelani lokuthi labo asebebulele ezempilakahle bazothola usizo kuleli. Bathi kumele kube lomthetho owenqabela lokhu ukuze iziphathamandla zazi ukuthi nxa zingalungisanga ezempilakahle lazo zizakufa mahlayana njengabanengi.

Umnumnzana Blessing Ndlovu uthi lo ngumkhuba okufanele uzulu asukume awuqede.

“Mayelana lendaba yalaba abaphathi baseZim angihambisani lakho ngendaba yokuthi bona njengabaphathi kumele bazilungisele, balungisele abantu, balungisele umphakathi waseZim ezibhedlela lakho konke. Abantu bayafa ezibhedlela labo abashone khona,” kutsho uNdlovu.

Ngesikhathi umongameli Emmerson Mnangagwa efakelwe laye wathwalelwa esibhedlela sakweleSouth Africa. Akusakhulunywake ngowayengumongameli umnumnzana Robert Mugabe ngoba wayehamba ubuthumuthumu emazweni aphetsheya esiyakwelatshwa.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:14 0:00

XS
SM
MD
LG