amalinks wokungena

Breaking News

AfriForum: Uhulumende weSouth Africa Kumele Ehlawule Abalimi beZimbabwe Abamhlophe


Inhlanganiso elwela amalungelo abalutshwana, ikakhulu abamhlophe kweleSouth Africa, eyeAfri-Forum, ithi ifuna uhulumende walelolizwe ehlawule abalimi beZimbabwe abathathelwa amapulazi.

Lokhu kulandela isinqumo somthethwandaba weConstitutional Court, esokuthi ukuphatheka kweleSouth Africa ekumisweni ukusebenza kwedale leSouthern African Development Community Tribunal, kwathathela abalimi beZimbabwe ilungelo lokulwela ukuthola inhlawulo kuhulumende wabo.

Umthethwandaba lo uthi owayenguMongameli uMnu. Jacob Zuma wephula umthetho ngokuba lesandla ekumisweni ukusebenza kwedale leSADC Tribunal.

Ulaya njalo uMongameli weleSouth Africa, uMnu. Cyril Ramaphosa, ukuthi akhuphe ilizwe leSouth Africa kusivumelwano lesi esamisa ukusebenza kweSADC Tribunal.

I-AfriForum ithi kusobala ukuthi eleSouth Africa laba lesandla ekubangeleni ukulahlekelwa kwabalimi beZimbabwe kungakho kufanele libahlawule.

Umgcinisihlalo walinhlanganiso, uMnu. Kallie Kriel, uthi balethemba lokuthi ngokomthetho iSouth Africa kufanele ihlawulele indima eyayidlalayo ngokwephula umthetho okwacina kubangela ukuthi abalimi laba balahlekelwe lithuba lokuhlawulwa nguhulumende weZimbabwe.

“Inyathelo elilandelayo ngelokuthi sikhulumisane labalimi laba,” utsho uMnu Kriel.

“Ukuze baphanyeke udaba lokuthi bahlawulwe nguhulumende weSouth Africa ngokulahlekelwa kwabo okwabangelwa yikuphatheka kowayengumongameli uMnu Jacob Zuma lohulumende weSouth Africa.”

I-AFriForum yiyo ebimele abalimi beZimbabwe abayisikhombisa kuloludaba incediswa yinhlanganiso yeLaw Society kanye lenhlanganiso yeSouthern Africa Litigation Centre.

Igqwetha elikhokhela ukuhlahlulwa kwamacala kunhlanganiso yeLawyers for Human Rights, uMnu. Wayne Ncube, uthi basemukela ngezandla zombili lesi sigwebo ngoba kusegcekeni ukuthi iSouth Africa yephula umthetho wayo ngokuphatheka kusinqumo sokuchithiza idale le SADC Tribunal.

“Isivumelwano abasenzayo esabangela ukumiswa kweSADC Tribunal sasingekho emthethweni nxa kukhangelwa isivumelwano somanyano wamazwe eSADC. Lokhu kutsho ukuthi sesingabona idale le SADC Tribunal livuka futhi kodwa kusasekunengi okufanele kwenziwe lokhu kungakenzakali,” kutsho uNcube.

Idale leConstitutional Court lithi kuyacaca ukuthi umhlangano weSADC owavumelana ukumisa idale leSADC Tribunal wathathekiswa yiZimbabwe eyayingasenelisi ukumelana lezigwebo ezazisethulwa yileli dale mayelana lohlelo lwayo lokwabiwa kutsha komhlabathi.

Kulesisinqumo ebesivele sethulwe ngumthethwandaba weHigh Court ngaphambilini, umthethwandaba wesisekelo sombuso uthi kusegcekeni ukuthi ukwekela kwenkokheli zeSADC ukwelula isikhathi sokusebenza kwabehluli bomthethwandaba weSADC Tribunal kwakulenjongo yokuthi lumthethwandaba uhle utshabalale.

Umthethwandaba weSADC Tribunal usungulwe ngo2005 ngenjongo yokungamela indaba zezizalwane zeSADC ezikhonona ngokwehluleka ukuphiwa amalungelo azo emazweni azo.

Ngemva kokuba lumthethwanda ufumene iZimbabwe ilamacala athile ngokuthathela abalimi abamhlophe amapulazi, ngo2011 lomnyaka ka2012, inkokheli zeSADC zavumelana ukumiswa ukusebenza kwalo umthethwandaba. Ngomnyaka ka2014 zavumelana ukuthi ube ngumthethwandaba ozahlaziya kuphela indaba zokungezwani kwamazwe angamalunga eSADC.

Kusenjalo, inhlanganiso yeSouthern Africa Litigation Centre isikhuthaze inhlanganiso zamalungelo emazweni eSADC ukuthi lazo zimangalele ohulumende bazo emthethwandaba yazo ukuze lesi sinqumo sisebenze emazweni onke ayephula umthetho ngokumisa ukusebenza kweSADC Tribunal.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:19 0:00
XS
SM
MD
LG