amalinks wokungena

Breaking News

Omalayitsha beBotswana Bathi Ibhizimusi Lokuya eZimbabwe Selithe Xaxa


Emngceleni weleBotswana
Emngceleni weleBotswana

Abasebenza ukuthwala imphahla labantu ukusuka kweleBotswana isiya eZimbabwe, abaziwa ngokuthi ngoMalayitsha, bathi kabakaze bayibone ibhizimusi engaka ngemva kwesikhathi eside besidla ingqweqwe zomlomo.

Lokhu kulandela ukuthi uhulumende weZimbabwe ayekethise imithetho yokungena lemphahla ethengwa ngaphandle kwelizwe.

Ekuqaleni komnyaka bekunzima kwabakubhizimusi yokuthwala impahla, omalayitsha, ngenxa yokwehlwa komsebenzi, imphahla enengi yendlini isitholakala ekhaya.

Kodwa enyangeni ezisanda kwedlula, isimo sesintshintshile okwamagama, omalayatsha sebekhomba ngophakathi.

Lokhu kulandela isinqumo sikahulumende weZimbabwe ngenyanga kaMfumfu, esokuvumela ukuthi abantu bangene lemphahla etshiyeneyo eyendlini evela phandle kwelizwe.

Isinqumo sikahulumende size ngesikhathi kuqala ukuqonga kakhulu kwentengo yempahla lokudla ekhaya, njalo eyinye isilela ezitolo.

Omalayitsha abafana lomnunzana Nkazimulo Dube, bahle batshaya ingquzu ngoba ibhizimusi labo selihle lavuka kwatshu.

“Sekuntshintshile kakhulu, kwezinye inyanga besisenza itrip eyodwa sisiya koBulawayo, kodwa khathesi sihamba viki zonke, ngenxa yokuthi abantu abanengi bayathumela kakhulu imphahla ekhaya,” kutsho uDube.

Omunye njalo ovumelana loDube, umnunzana Eric Mlalazi, ohamba phakathi kweGaborone leBulawayo uthi kulezinsuku kuyasebenzeka, lokhe uhulumende wakhipha isinqumo sokuthi imphahla evela phandle ingene ngobunengi.

“Saphosa saphuma kubhizimusi kodwa sesiphendukile. Kuzabalikhisimusi elihle lonyaka, ngoba abantu bayasebenzisa usizo lwethu lokuthwala imphahla. Kungaqhubeka kunje, hatshi sizaphila,” kutsho uMlalazi.

Abanye abeZimbabwe kweleGaborone, abafana lonkosikazi Emily Tshuma bathi basebenzisa omalayitsha ngoba befikisa imphahla ezindlini, kungafani lamabhasi acina ezilindweni.

“Abamabhasi batshiya khatshana kukanti omalayitsha bafikisa ezindlini. Njalo sesilobudlelwano labomalayitsha, usenelisa ukuthi ucele ukwehliselwa intengo,” kutsho uTshuma.

Ngesikhathi inengi lilungiselela ukuphuma lilubhekise ekhaya ngekhefu leKhisimusi, omalayitsha bona bahlikihla izandla besazi ukuthi imali iyangena.

Imphahla enengi etshiyeneyo yendlini isivunyelwa ukungena elizweni ivela emazweni angaphandle, abanye bethenga kakhulu kweleSouth Africa le Botswana.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:20 0:00

XS
SM
MD
LG