amalinks wokungena

Breaking News

Uhulumende Uphuma Ijumo Ilizwe Lonke, Kuhlelo olweNational Covid-19 Vaccination Blitz


Zimbabwe National Covid-19 Vaccination Blitz
Zimbabwe National Covid-19 Vaccination Blitz

Uzulu upha imibono ehlukeneyo phezu kohlelo lokuhlatshwa kwabantu ijekiseni lokuzivikela kuCOVID-19 uhulumende azaluqhuba kusukela lamuhla mhla ka 21 Mbimbitho kusiyafika umhla ka 3 Mabasa kusigaba sakuqala. Loluhlelo olukhokhelwa ngabogatsha lwezempilakahle, luqondiswe kulabo abakusibanga sokuthi bengalihlatshwa kusukela kwabaleminyaka elitshumi lambili kusiya phezulu.

Umphathintambo wezempilakahle enguye njalo umsekeli kamongameli uDr Constantino Chiwenga, utshele umhlangano lentathelizindaba izolo ngeSonto owenzelwe emahofisini akhe ukuba injongo yokuqhuba loluhlelo, yimizamo kahulumende ukukhuphula inani labavikelekileyo ngokwaneleyo elizweni ukuze anelise ukufinyelela lelo elikhangelelweyo umhlaba wonke ukuthi kusiyafika inyanga kaNhlangula, babe sebefike kusilinganiso sokungamatshumi ayisikhombisa - 70% emhlabeni jikelele asebevikelekile ngokugcweleyo, i-herd immunity.

UNkosikazi Lindiwe Mdlongwa isakhamuzi sase Cowdray Park koBulawayo uthi ukhathazekile ngendlela uhlelo oluqhutshwa ngayo.

“Mina njengomzali, ngilokuhlukumezeka lokukhathazeka ukuthi bayakhuluma ngokuthi abantwana bahlatshwe kodwa besekusiba lalokho okokuthi nxa umntwana engahlatshwanga akangeni esikolo. So, njengomzali vele angisoze ngimekelise ukuthi ahlatshwe ngoba engayekela ukuhlatshwa, kasoze ahambe esikolo. Kodwa, lingakunanzelela, umkhuhlane lowu oweCORONA, waqalisa kudala kodwa abantwana bethu bayaziphilela.”

Ngezinye indlela uNkosikazi Mdlongwa, uthi sekuyikubamba abantu ngamandla ukuthi bahlatshwe leli jekiseni ikanti ekuqaleni uhulumende wayethe kuhlatshwa ofisayo.

“Ukuthi ngabana bayavuma ukuthi nxa engafuni ukuhlatshwa kumbe umzali esithi umntwana engahlatshwa ngoba kulamanye ama-challenges, abantwana bayehlukene, omunye uyakwanisa ukuthi ethi ehlatshwa agule omunye abe normal. So, ngingazi khonalapho but ngilokukhathazeka ngoba kungani yi-threat. Ngoba as it is, asisoze siyekele ukuthi abantwana behlatshwe weather wena uyafuna kumbe kawufuni, sekumele umntwana wonke ehlatshwe ngoba nxa engasahlatshwanga, uyabe engasoze angene esikolo engela vaccination card kumbe certificate.”

Abenhlanganiso ezisebenzisana lozulu bathi lanxa belijabulela inyathelo elithathwa nguhulumende, elitshengisa ukuzimisela kwakhe ukulondoloza impilakahle lempilo yezizalwane zakhe, kunengi okusamele kwenziwe.

Isikhulumeli senhlanganiso yezakhamizi eye Chitungwiza and Manyame Rural Residents Association ( CAMERA ), umnumzana Marvelous Khumalo uthi bakhathazekile ngokungalandelwa kweziqondiso zokuzivikela kuCovid 19 lapho kuqhutshwa imikhankaso yokudinga usekelo kukhetho lwama By-Elections.

“Sibona khathesi abantu besima, kuma-rally, sibona khathesi abantu bebuthana kakhulu thina singakafiki ku 70% immunity njenge target yona leyo efakiweyo. Sibona njalo ukuthi uhulumende engayala lokhe encedisa abantu, bakhona abalahlekelwa ngumsebenzi bakhona abalahlekelwa ngama-investments abo, kuleso sikhathi i-COVID 19 isatshisa kakhulu.”

Uqhubeke uKhumalo, ekhuthaza uhulumende ukuba angaqakathekisi okwejekiseni lokuzivikela kuphela kodwa asize lakunhlalakahle yezizalwane zakhe, inengi lazo kungezaphazanyiswa kakhulu yilolubhubhane.

“Abanye batshiywa bengela lutho, bonabo abantu bayadubeka kakhulu. Abanye baswela isikafu, abanye kabasela izigqoko, abanye kabasela ndawo zokuhlala ngoba babehlala lapha emadolobheni bengela makhaya. Kodwa ukuphela vele okwayenza imisebenzi yabo, bayahlupheka abantu bona laba. Kutsho ukuthi thina singathaba kakhulu manxa uhulumende laye angabona ukuthi angenza njani ukuze ancedise abantu bona laba.”

Umqondisi wohlangothi olubona ngezempilakahle lokulondolozwa kwemvelo ( Director of Health and Environmental Services ) kumanisipala weChitungwiza, uDokotela Tonderai Kasu ukhuthaza uzulu weChitungwiza kanye labo bonke abangahlatshwanga ukuba basebenzise lelithuba.

Wazisa uzulu ukuba ijekiseni leli liyatholakala kizo zonke indawo zokwelaphela zikamanisipala, abantwana besikolo bona bezolandwa ezikolo.

“Kuthi abangayi ezikolo bona bazokuyahlatshwa kulezo ndawo ezikhethelwe lokho. Lelijekiseni, lahlolwa latholakala ukuba liyasebenza njalo liqakathekile kwezokuvikela ukugula kakhulu nxa umuntu ethe wahlaselwa yiCOVID-19, lisehlisa amathuba wokuliswa esibhedlela kanye lokulahlakelwa ngumphefumulo.”

Lesi yisigaba sakuqala salolu hlelo esisungulwe lamuhla mhla ka 21 Mbimbitho, uhulumende eveza ukuba sizoqhuba kuze kuyefika umhla ka 3 ngoMabasa ( 21 March to 4 April 2022 ) kuthi esesibili sona sizosungulwa mhla ka 2 siyeqghitshwa mhla ka 15 ngoNkwenkwezi(2 -15 May).

XS
SM
MD
LG