amalinks wokungena

Breaking News

Sowesulwe Umthetho Wokuvikela Ukumemetheka kweCoronavirus kweleSouth Africa


Virus Outbreak South Africa
Virus Outbreak South Africa

EleSouth Africa selesule umthetho owawufakelwe ukwenqabela ukumemetheka kwecoronavirus lokumelana layo.

Esethula inkulumo yakhe kusizwe sonke izolo, uMongameli Ramaphosa uthe uhulumende usecabange ukwesula umthetho weNational State of Disaster ngemva kokubona ukuthi sekwehle kakhulu ukuhlasela kwecoronavirus. Lumthetho ubusipha uhulumende amandla okwethula imigoqo yokwenqabela icovid-19 engazange abuze uzulu ukuthi leyo migoqo uyayemukela kumbe hatshi.

President Cyril Ramaphosa
President Cyril Ramaphosa

“Lokhu akutsho ukuthi icorona isiphelile kuzafuze umuntu wonke azivikele.”

Umongameli Ramaphosa uthe inani labantu ababulawa ngumkhuhlane wecoronavirus ngosuku selehle lisuka kwabedlula amakhulu amane ( 420 – the highest) ngomnyaka ophelileyo laya kwabalitshumi lambili (12) ngokwesibalo sayizolo. Baphansi kwezinkulungwane ezimbili (1805) abavalelwe esibhedlela ngalo umkhuhlane kantike baphansi kwamakhulu amabili (175) abagula kakhulu phakathi kwaleli nani.

Ukukhitshwa kwale imithetho kutsho ukuthi akusadingeki ukugqoka ama mask nxa umuntu ephandle kwesakhiwo. Akusadingeki ukusanithayisa loba ukuhlolwa ukutshisa komzimba nxa ungena ezakhiweni.

Abaya embuthanweni olabantu abedlula abayinkulungwane (1000) phakathi kwesakhiwo labazinkulungwane ezimbili (2000) phandle kwesakhiwo akusadingeki bufakazi bokuthi balayo yini icorona virus kumbe hatshi. Abaya embuthanweni edlula leli nani yibo kuphela abadinga ubufakazi bokuthi abaguli kumbe ukuthi bahlatshiwe ijekiseni yokwenqabela icorona.

Kukhona okumbalwa okuzasala kukhona. Ongena esakhiweni kusadingeka ukuthi ayigqoke imask. Abethekelela eleSouth Africa kuzafuze baveze ubufakazi bokuthi bahlatshiwe ijekiseni yokuvikela icoronavirus. Abangahlatshwanga kuzafuze baveze ukufakazi bokuthi bahloliwe emalangeni amathathu edluleyo batholakala bengela lo umkhuhlane. Nxa ungelakho lokhu kokubili ufika uhlolwe emngceleni.

Ukwethulwa kwalo umthetho sekwemukelwe kakhulu zingcitshi zezempilakahle. Umsekeli womkhokheli weUniversity of KwaZulu Natal obona ngezocwaningo uskhwicamfundo Mosa Moshabela uthi inengi lale imigoqo ibivele ingasadingeki.

“Yonale imigoqo eseleyo yanele ukuvikela umphakathi.”

Osomabhizimusi labo sebemukele linguquko besithi abasezukuhlalela evalweni lokuthi sekungathiwa bavale loba yisiphi isikhathi njengalokhu obekusenzeka phansi kwalo umthetho.

Izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa lazo sezemukele ngenjabulo ukwesulwa kwalo umthetho.

Isizalwane seZimbabwe unkosikazi Mercy Ndou uthi bemukela ngezandla zombili inyathelo likaRamaphosa leli lobanje bengazwisisi ukuthi yindaba kusaleminye imigoqo eseleyo.

“Besifisa ku liftwe konke njengomphakathi ngoba kuyasihlukumeza kakhulu lokhu, sibuyele kunormal impilo ekade siyiphila before icovid.”Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Ray Khuzwayo uthi kuzabakuhle ukuphila bekhululekile njengakudala.

“Sikhathele ngama mask, sikhathele ngama sanithayiza, sikhathele ngokulawulwa engani sizingane. Manje sesiyoqhubeka ngempilo zethu.”

Umnumnzana Nicholas Sithole laye uyemukela kodwa uthi kunengi okungasoke kubuyele esimeni sakudala.

“Ngibona engani izinto azisoke zisafana lokuthi beyinjani impilo before 2020. Companies did shut down, there is high unemployment rate, ieconomy layo iyantengantenga. The SMEs which shut down before 2020 ezinye yakhona angiziboni ukuthi zisazovuleka.”

Umnumnzana Ramaphosa uthi kungakapheli linyanga kuzakwethulwa amanyathelo asezalandelwa ukwenqabela umkhuhlane wecorona kusetshenziswa umthetho wezempilakahle kazulu.

Udaba lokwesulwa kwemigoqo yeCovid 19 eSouth Africa siluphiwa nguThuso Khumalo
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:46 0:00
XS
SM
MD
LG