amalinks wokungena

Breaking News

Izizalwane Zakwele Botswana Ezithengisa Impahla Emigwaqweni Sezifuna Kuxotshwe Abokuza Abenza Okufanayo Kulelolizwe


Kugcwele abadabuka eZimbabwe abathengisa impahla etshiyeneyo emigwaqweni egaborone, Francistown lamanye amadolobho kwele Botswana
Kugcwele abadabuka eZimbabwe abathengisa impahla etshiyeneyo emigwaqweni egaborone, Francistown lamanye amadolobho kwele Botswana

Inhlanganiso yabeBotswana abaphila ngokuthengisa emigwaqweni ithi abomthetho kumele baqale ukususa abantu bokuza abakule ibhizimusi yona okumele ibekelwe izizalwane zalelo lizwe kuphela.

Kulenani eliphezulu labeZimbabwe abaphila ngokuthengisa okutshiyeneyo ikakhulu emadolobheni afana leGaborone leFrancistown.

Umbiko owethulwe ngabenhlanganiso yabadabuka kwele Botswana abaphila ngokuthengisa ezitaladeni, eyeThusang Bagwebi, bathi abomthetho kumele baphathise ngokususa abokuza endaweni zokuthengisela.

Umnunzana Omphemetse Setlhare, okhokhela linhlanganiso uthi abokuza yibo abagcwele kubhizimusi yokuthengisa ezitaladeni noma nje uhulumende wathi leyi bhizimusi ibekelwe izizalwane zelizwe lakhe.

Uthi kalabokuza abathengisa ukudla ezitaladeni, abakubhizimusi yokweluka inwele kanye lokuthengisa izigqoko, konke lokhu kumele kuyenziwe ngabeBotswana.

USetlhare uthi okukhathazayo yikuthi inengi labokuza laba abalamaphepha okuhlala elizweni.

Uthi amazwi akhe akumelanga athathwe njengamazwi ezondo ebhekiswe kabokuza, kodwa yindlela yokukhuthaza uhulumende ukuthi adalele abeBotswana amathuba emisebenzi.

Amazwi kaSetlhare abuya ngesikhathi abeZimbabwe bebhekane lesimo esinzima kweleSouth Africa lapho inzondo ebhekiswe kabokuza iqhubeka iqonga.

Umnunzana Elison Ndlovu ohlala eGaborone uthi noma nje bezwisisa ukuthi imthetho yimthetho, akumelanga abantu bakubeke ngendlela ezacina idala ingxabano Phakathi kwabemzini kanye lezizalwane zeBotswana.

“Kuyezwakala ukuthi kulamabhizimusi aweBotswana. Lokhu kumele sikuhloniphe ukuze kungabi khona ukudonselana njengalokhu okwenzakala kweleSouth Africa.”

Kwake kwaba lokufuthelana phakathi kwabeluka inwele abeZimbabwe labeBotswana kubangwa ibhizimusi, kodwa umlilo wakhona waphanga wacitsha.

Abacubungula ezombusazwe abafana lomnunzana Zenzo Moyo bathi ukungahlaliseki okukhona kwele South Africa phezu kwenzondo yabokuza kulakho ukumemetheka kungene kwamanye amazwe angomakhelwane, noma kungayisiyo ndlela yodlakela.

“Okwenzakala eSouth Africa abakubiza ngokuthi dudula, yinto ezamemetheka emazweni amanengi. Abantu abazakuzwa lokho ngabantu abavela eZimbabwe ngoba beyibo abalenani eliphezulu elisemazweni ikakhulu angomakhelwane.”

UMoyo uthi akumangalisi ukuthi kweleBotswana sekulenhlangothi ezithi abomthetho bathathe amanyathela ukuthi bavikele imsebenzi kumbe amabhizimusi ezizalwane zalo.

“Akumangalisi lokhu ukuthi bathi kugcinelwe abantu beBotswana. Lanxa nje bekusenzakala bekungenzakali ngendlela esiyibonayo, kungenxa yalokhu okwenzakala kweleSouth Africa.”

Nyakenye, eleBotswana likhiphe uluhlu lwamabhizimusi agcinelwe izizalwane zalo, inengi kuzingatsha lapho okutholakala abeZimbabwe.

Lokhu kugoqela imsebenzi yokunusela, eyokutshaya izitina, eyokweluka, eyokupheka izinkwa, eyamabhutsha kanye lokuthengisa imphahla encane ezitaladeni.

XS
SM
MD
LG