amalinks wokungena

Breaking News

Kubotshwa Izizalwane zeZimbabwe Ezifika 1,000 Ezizama Ukungena eSouth Africa Okungekho Emthethweni Ngesikhathi Kududulwa Abokuza eGoli


Kuhlala kuxokozela emngceleni wakwele South Africa lele Zimbabwe ... (Photo: International Cross Border Traders Association)
Kuhlala kuxokozela emngceleni wakwele South Africa lele Zimbabwe ... (Photo: International Cross Border Traders Association)

Izizalwane zeZimbabwe ziqhubeka zingena kwele South Africa ngokungekho emthethweni kungakhathalekile ngokufuthelana okukhona phakathi kwabakwamanye amazwe lezizalwane zakwele South Africa ezifuna baphume baphele kulelozwe.

Ekhuluma labezindaba ngesikhathi esethekelela umngcele weBeitbridge, umphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya, uMnu. Aaron Motsoaledi, uthi kusukela mhlaka 11 kusiya ku18 Mabasa kubotshwe izizalwane zeZimbabwe eziphose zifike kunkulungwane (1,000) ebezizama ukungena kwele South Africa ngokungekho emthethweni emngceleni weBeitbridge kanye lendaweni ezingekho emthethweni emfuleni uLimpopo.

“Kudala abantu bezenzela umathanda emngceleni manje khathesi sifuna ukubatshengisa ukuthi akusadlalwa.”

Uthe uselaye iziphathamandla zomngcele ukuthi zingavumeli ukungena kwenye yamabhasi eZimbabwe esibanjwe kanengi ithwele izizalwane zeZimbabwe zingena elizweni ngokungekho emthethweni.

Ukungena kwabe Zimbabwe laba ngobunengi kwele South Africa kwenzeka ngesikhathi lapho uhulumende weSouth Africa eseqinise isandla ekuzingeleni abaselizweni ngokungekho emthethweni.

NgolweSibili kulezizalwane zakwamanye amazwe ezingamakhulu amathathu (300) ezibanjwe ziselizweni ngokungekho emthethweni elokitshini leDiepsloot ezimiswe emthethwandaba kamantshi eRandburg kanti inengi labo bekuyizizalwane zeZimbabwe.

Lokhu kwenzeka futhi ngesikhathi lapho inengi lezizalwane zeZimbabwe kwele South Africa sezethule isifiso sokubuyela ekhaya kulandela ukukhandwa lokutshiswa kukamnumnzana Evis Nyathi kusenziwa yizizalwane zakwele Soiuth Africa ebezizingela abaselizweni ngokungekho emthethweni.

Kwenzakala futhi ngesikhathi lapho sekusanda amaqembu ezizalwane zakweleSouth Africa akhankasela ukuthi abaselizweni ngokungekho emthethweni baxotshwe. Umncwaningi euniversity ye Witwatersrand EJohannesburg umnumnzana Jethro Mpofu, utshele iStudio 7 ukuthi zinengi kakhulu izizatho ezenza abeZimbabwe laba baqhubeke besiza kwele South Africa loba sekuyingozi.

“AmaZimbabwe azaqhubeka elwisa ukuthi aze eSouth Africa ngemva langaphambikobunzima bonke abazohlangana labo ngoba nxa bethola ukuthi umkhonomi waseZimbabwe kunzima, ipolitiki yaseZimbabwe inzima lamathuba empilo eZimbabwe kawatholakali ngokwenzakalayo bazazinikela abantu bachaphe umngcele besiza ngapha eSouth Africa.”

Ngeviki ephelileyo izizalwane zeZimbabwe abezisemthandazweni wesikhumbuzo sikamuyi uNyathi zalile ukuzwa inkulumo yomeli weZimbabwe eSouth Africa besithi ukwehluleka ukubusa kuhle kukahulumende weZimbabwe yikho osekwenze izinkulungwane zayagcwala emazweni.

Isikhulumeli senhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa, uMnu. Bongani Mkhwananzi, uthi kusemandleni kahulumende weZimbabwe ukwenza isimo sezomnotho silungele ukuthi izizalwane zeZimbabwe zingabalekeli kwamanye amazwe.

“Uhulumende wakithi kumele alungise icurrency question. Alungise itrust kucurrency. I currency question nxa ingalungiswanga awungeke umnotho ulunge. And manje ngabe kuyavunyelwa imulti-currency njengakuqala abantu baqale ukutrader futhi.”

Kusenjalo, sekuqhamuke okunye njalo ukufuthelana phakathi kwezizalwane zakwele South Africa lezakwamanye amazwe elokitshini leKliptown eSoweto ngemva kokufa kwesizalwane sakwele South Africa esidutshulwe ngabacatshangelwa ukuthi yizizalwane zakwamanye amazwe eziselizweni ngokungekho emthethweni.

Kusasa kukhangelelwe ukuthi ukufuthelana lokhu kubekukhulu emthethwandaba kaMantshi eRundburg ngesikhathi izizalwane zakweleSouth Africa eziyisikhombisa ezetheswa icala lokubulala uElvis Nyathi zimiswa emthethwandaba zizocela ukuhlawula imali yebail ezakwenza icala lithethwe bephandle kwentolongo.

XS
SM
MD
LG