amalinks wokungena

Breaking News

Bayakhala Osomabhizimusi Ngokuvinjwa Kwamabhanga Ukuba Ababoleke Abantu Imali


Bayakhala osomabhizimusi ngokwenzakala eZimbabwe.
Bayakhala osomabhizimusi ngokwenzakala eZimbabwe.

Bayakhala osomabhizimusi ngokuvinjwa kwamabhanga ukuba aboleke abantu lamankampani imali yokulungisa impahla lokunye. Kodwa kulabanye njalo abathi osomabhizimusi abathuthukayo kabalani lodaba lolu.

Uhulumende wavimba ukuba amabhanga aboleke abantu lamankampani imali waphinda njalo wathi kulezinye inhlelo okungamelanga zibalwe kulokhu. Izolo kusihlwa, umphathintambo obona ngokusetshenziswa kwemali yelizwe, uMnu. Mthuli Ncube, wethule umbiko othi uzulu uselelungelo lokuthenga ukudla kwamanye amazwe. UNcube uthi kuzakwehliswa imithelo yokudla okuthengwa kwamanye amazwe ukwenzela ukuba abantu bethole ukudla ngemfanelo.

Loba kunjalo, osomabhizimusi bathi kuyamangalisa okwenziwe nguhulumende ozama ukuvimba ukugugudeka kwedola leZimbabwe. Okwamanje, idola leMelika libiza amadola angamakhulu amane - $400 Zimbabwe dollars emkambo wemali wensitha. Osomabhizimusi bathi lokhu kuzaqhubekela phambili loba benganikwa izikwelede ngamabhanga.

UMnu. Anglistone Sibanda, okunhlanganiso yabalimi eyeGreen Afrique Technologies, uthi inhlelo zabatsha zilakho ukubhidlika ngenxa yokuvinjwa kwamabhanga ukuba anike uzulu lamankampani izikwelede.

“Isinqumo sikahulumende esokumisa ukubolekiswa kwezimali, ikakhulu ebalimini, thina njengamankampani asebenza labalimi, kusiphambanise kakhulu enhlelweni zethi. Sikhuluma kanje besilohlelo ebesilulungisa lelinye lamabhanga uhlelo lwabalimi abangabantu abatsha, ama-youth ekade besikhangelele ukuthi beqalise ukuthi bahlanyele ngoAugust, sokuhle kwaphamba uhlelo lonke ngoba ibank kade sivumelane ukuthi leyo Bank izabanikeza izimali zokuthi baqalise. Ngoba njalo sisebenza njalo, sisebenza silomgomo kumbe i-target. Siya-expotha thina sihambisa izilimo zethu ngaphandle kweliswe. So siyabe silama-order ekade sikhangelele ukuthi siwasaplaye, siwahambise ngesikhathi esithile, siyabe sivumelena. So, besesivumelane le-Bank ukuthi, i-Bank inganika abalimi bethu izimali bazanelisa ukuthi balime sanelise ukuthi sigcwalise leyo order. Khathesi ma sekunje, konke sekulize, akusasebenzi.”

Uyakhala loNkosazana Patcencia Vundla, umqondisi wenkampani ephekela uzulu ukudla eyeTrue Elegance.

“Heyi, indaba leyi eyokuvalelwa ama-loan leyi, isizayenza impilo ibe nzima, kakhulu, kakhulu, kakhulu ngoba phela sithembele wona entweni ezinengi ngoba sisuka kuCOVID, abantu bayabe bengela zimali so sibe sesithembela kuma loan wona lawo ngoba i-capitala kayikho, impilo inzima. Silama-business aqalayo, silama-business abe evele ekhona so wona lawa abesuka phansi, afuna imali, abe efuna ukuncediswa so bekusinceda kakhulu ma siyithola yona leyo loan ku-Government. So ma i-Government isivalele imali yayo, ahh, asisakwazi ke ukuthi sokuzahamba njani njengabantu bamabusiness.”

UMnu. Belive Gaule, ongusomabhizimusi njalo okubandla elibusayo, uthi amabhizimusi athuthukayo kawatholi imali emabhanga ngakho-ke inengi labo kalizihluphi ngokwethulwe nguhulumende.

“Amabusiness amancane, kuyahlupha kakhulu, asikahlangani losizo oluthize esiluthola kumabhanga, amabhanga kasincedisi ikakhulu ekubolekiseni izimali, baboleka bona laba abalamabusiness amakhulu abayibo njalo abathatha imali lezi besiyazimbazulisa emkambo, bekhweza ke lama-rates, yikho okwenzakalayo ikakhulu emumeni wezimali okhona khathesi.”

UGaule uthi uhulumende uzama ukuvimba okubi okwenziwa ngabanye osomabhizimusi.

“Umumo lo okahulumende owokumisa ukubolekiswa kwezimali ngamabhanga, kube linyathelo elithathwa nguhulumende kuzindlela zokuqeda ubugwelegwele obukhona phakathi kwendaba zezimali emikambo yensitha leyi eyiyo esilimaza amandla emali yelizwe ukuthenga. Sikubona lapha, b onaba bantu ababolekiswa izimali laba yibo abatholakala njalo besenza ukuganga okungaphezu kwamandla, ngaphandle lapha. So, ngakho ke ama-Bank, aboleka abantu abalimaza kakhulu, imali zakhona ezinengi zisetshenziswa ukulimaza isisindo samandla emali yethu, kunengi okubi okwenzakalayo ukulimaza umnotho welizwe.”

Gaule uthi okwenziwe nguhulumene kuzabisela muva amabhanga.

“Engikunanzelelayo yikuthi, kakhulu, kuzatshaya kakhulu abamabhanga, yikuthi into yonke ma ibuya, ezama ukuvala ububi, isuka isebenzise nzima lalabo abaqondileyo ukusebenza kuhle abayibo kade bezibambela kuhle imisebenzi yabo. Kuthi ke lezigangi, nto yakhona nxa kuzama ukujeziswa izigangi, besekucina sekudubeka labanye abantu nje abazisebenzela kuhle. Yikho osekukhona khathesi ukuthi into leyi lanxa izasebenza, abanye izabasebenzisa nzima kakhulu, izaletha ubuhlungu obuthile. Kodwa ke ngezinye indlela kuzaletha njalo ukuvala, ukuvalela amasela ngoba ububi lobu busenziwa ngabantu abatshiyeneyo abanye kade bengakaziwa, abangaziwayo, yikho okukhona. So ngabe uhulumende uthethe lelinyathelo ukuthi abone ukuthi uyavala izikhala lezi ezivuzayo

UMnu. Joseph Tshuma laye ongusomabhizimusi okubandla leZanu PF uthi bekumele uhulumende ahlolisise okwenzakalayo engakathathi isinqumo sokuvimba amabhanga ukuba abolekise imali.

“Bekumele bekhangele lawo mankampani abacabengela ukuthi aya-abhuyuza imali ngokuboleka emabhanga besebeyingenisa kuBlack Market, kube yibo bonalabo abathagethwayo, bemiswe hatshi ukubana kumiswe amankampani wonke lamabank wonke ukubana engasabolekisi imali abanye abantu abayabe bevele beyidinga befuna ukuyisebenzisa ngendlela eqondileyo.”

Kulabantu abanengi abasola okwenziwe nguhulumende ngoba usubhidlika umnohto welizwe.

XS
SM
MD
LG