amalinks wokungena

Breaking News

Behlukana Ngemibono Phezu Komthetho Ololongwayo OweChild Justice Bill


EleZimbabwe liphakathi kokulolonga umthetho omutsha omayelana lelungelo labantwana osufundwe kwaba Kabili kungela ophikisayo edale lePhalamende.

Harare.............

Amalunga edale lephalamende asevumelene ukuba iminyaka yokwetheswa icala kwabantwana iqhubeke ikutshumi lambili - 12 years okuyikho okumunyethwe ngumthetho osalolongwa owe Child Justice Bill, lanxa bekhona abezinye inhlangothi abangavumelani laliminyaka.

EleZimbabwe liphakathi kokulolonga umthetho omutsha omayelana lelungelo labantwana osufundwe kwaba Kabili kungela ophikisayo edale lePhalamende.

Umnumzana Nkathazo Ngwenya isakhamuzi saseHarare ngomunye wabavumelana lalokho okutshiwo ngabedale lephalamende okweminyaka elitshumi lambili.

“ Ngoba abantu laba vele bayabe sebekhulile, umuntu uyabe ese-responsible at 12years ngoba ungananzelela futhi, even at less than that, uyabe eseyazi into ayenzayo. It’s not like wenza njengomntwana, so, i-right i-12years. ”

Kwasekelwa ngumnumzana Richard Phiri wakoBulawayo, yena othi akasiboni isizatho sokuthi iguqulwe leyo minyaka.
“ Because at presesnt rate, ungakhangela abantwana bakhona, at 4years time uyabe eseyazi i-computer. Yes he/she is young according to i-age mindwise, sebekhulile abantu.”

Kwagcizelelwa ngunkosikazi Lindiwe Mdlongwa wase Cowdray Park.
“ Ngibona ingani umntwana ole 12 years, uyabe esenza akwenzayo, engazimiselanga, kungasi sinqumo sakhe. Ngibona kungcono uqhubeke unjalo, but ole 18 years umntwana uyabe esekhulile engathi ulengqondo lowo, lowo nguye osengajeziswa. Mina ngibona ukuthi umthetho wona lowu uqhubeke ulokhe unjalo, owe 12years. ”

Kodwa umnumzana Yohane Maseko uthi akavumelani lalokho esithi ngoba ngaleso sikhathi umntwana eseleminyaka elitshumi lambili, uyabe engakavuthwa engqondweni.

“ Ye, engabe ewonile but ingqondo zakhe ziyabe zisesezimfitshane, angazi ukuthi kungenziwa njani. Ngoba sibili leyo yiminyaka yokuthi umntwana laye, ingqondo isesemfitshane njengoba ngitshilo phambilini. I-12years, iqiniso, umntwana muncinyane. ”

Okukhona uMaseko uthi kumele ikhuphulwe kuleyo ebethwayo kuleliBill.

“ Nxa ingaba litshumi lesithupha ngoba itshumi lambili, ngibona angani umntwana uyabe esesemncane ngoba ingqondo zakhe laye, loba uyabe ewonile, lokho ayabe ekwenzile, ingqondo zakhe ziyabe sisesemfitshane. ”

Umkhokheli wenhlanganiso ekhankasela ukufundiswa kwabantu ngendaba zesisekelo sombuso eye#THIS CONSTITUION, unkosikazi Abigail Mupambi uthi akusizi lutho ukuthi kukhulunywe ngalomthetho uzulu evele engazi lutho ngawo njalo engawuzwisisi.

“ Sikhankase lumbiko ebantwini, ikakhulu ama-interested parties njengabantwana, ezikolo lezigabeni ukuthi abantu singakakhulumi ngokuthi sifuna uku amenda, sifuna ukwenza lokhu lalokhu, sifuna ukuthi sibame i-international and regional standards, okwakuqala we must be able to say abantu bethu bayakuzwisisa, bayakwazi ukuthi yikuyini lokho eliyabe lithe lakuvumelana mhlawumbe ePhalamende, lasema-international standards. Siyenze i-process esingathi khona ngesikhiwa i-domestication of these issues ukwenzela ukuthi abantu bakuzwisise. ”

Okudingakalayo uMupambi esithi yikuqhuba imikhankaso kuqala yokufundisa uzulu ngawo kanye leminye imithetho yelizwe nje jikelele abantu abangayaziyo njalo bengayizwisisi.

“ Khathesi ungananzelela, sikhuluma ngendba eye-limitesingathi khona the age of criminal responsibility, ebantwaneni, bevele bengabantwana, bevele bengakwazi. Kunje thina sikhulile sinje, sihlangane lakho kunje sesisebenza. Uzananzelela ukuthi even lo-Parliamentarian yena lowo okhuluma ngendaba yona leyo, mhlawumbe uhlangane layo uhlangane layo ePhalamende, endlini utshiye abazukulu, endlini utshiye abantwana abathintwa ngumthetho wona lowo kodwa abakwazi ukuthi kuyini. ”

Umqondisi kwenye yenhlanganiso ezilwela ilungelo labantwana eye Zimbabwe National Council For Welfare Of Children ZNCWC, umfundisi Rev Taylor Nyanhete, uthi kuqondile okwenziwa lidale lephalamende.

“ Libokhumbula ukuthi umthetho ubusithi umntwana oleminyaka eyisikhombisa elakho ukulidala icala, obe kuyinto emangalisayo ukuthi ungayiletha sibili emthethwandaba leyontanga, utsho sibili ukuthi lumntwana usedale icala?. ”

Okusekelwe ngelinye lamagqwetha alwela ilungelo labantwana unkosazana Chinga Govhati oveza ukuba okukhona phansi komthetho osetshenziswayo okwamanje owe Criminal Law and Codification Act, umntwana oleminyaka eyisikhombisa elakho ukugwetshwa laye ma ethe wadala icala.

“ Emntwaneni oleminyaka ephakathi kweyisikhombisa kusiya kwelitshumi lane, isimo sithi sona lowo mntwana ulakho ukulidala icala, kodwa kumele alondolozwe. Lowomntwana engosezagwetshwa kusiya ngokutshiwo nguProsecutor General. ”

UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi uqakathekile lumthetho ma ungaqhubeka ukhona ngoba uqondiswe ekuthini kube lendlela ezilandelwayo lapho umntwana ethe wadala icala.

“ Ukwethulwa kwalo leliBill le Child Justice Bill, sekutshutshiswa ngabedale lePhalamende ngenjongo yokwenza uhlangothi lwezemithetho lubasebenzele abantwana abayabe bephule umthetho. ”

Kunje abekhomidi ebona ngezokulondolozwa kwemithetho kanye lokwenzakala edale lePhalamende ye Portfolio Committee on Justice, Legal and Parliamentary Affairs leyamalungelo oluntu i-Thematic Committee on Human Rights, beqhube ingxoxo lozulu ilizwe lonke ngaleli bill, kusukela mhla ka 3 kusiya ku 8 kunyanga kaMabasa lapho babhode khona kuzigaba zonke zelizwe ezilitshumi.

XS
SM
MD
LG