amalinks wokungena

Breaking News

Ukudlwengulwa Kwabalingisi Kwele South Africa Kutshiya Abesifazane Bephakathi Kokwesaba


Amapholisa akwele South Africa.
Amapholisa akwele South Africa.

Umphathintambo wogatsha lwamapholisa umnumnzana Bheki Cele uthe amapholisa asecwayisisa ngaloludaba ikakhulu ngoba kukhanya abadlwenguli laba ngotsheketsha abasebenza kule imigodi kanti kucatshangelwa ukuthi yizizalwane zaseLesotho.

Abesifazana beZimbabwe kweleSouth Africa bathi isehlakalo sokubanjwa iganyavu kwabesifazana abayisitshiyagalombili sikhathi sinye ngolweSine eJohannesburg sekubatshiye belovalo olukhulu.

Amapholisa athi ixuku labalingisi abagoqela abesilisa abalitshumi labesifazana abalitshumi lambili, bebethwebula umdlalo wokulingisa kubomabona kude endaweni elemigodi yegolide engasasebenziyo eKrugersdorp eJohannesburg.

Kungalinde muntu kuqhamuke ixuku labesilisa abedlula itshumi, lathi umuntu wonke akalale phansi, ladlwengula abesifazana abayisitshiyagalombili.

Phakathi kwabesifazana laba, oyedwa oleminyaka elitshumi lasitshiyagalolunye (19) udlwengulwe ngabesilisa abalitshumi betshintshana.

Lesi sehlakalo sokudlwengulwa kwabesifazana bakweleSouth Africa abayisitshiyagalombili sesilethe ukuthukuthela kakhulu elizweni jikelele saphinda saletha ukwesaba okukhulu kwabesifazana abanengi.

Owesifazana weZimbabwe unkosazana Magugu Khumalo, okhokhela inhlanganiso yeGukurahundi Genocide Survivors for Justice, uthi sekusesabisa ukuhamba emigwaqweni njengoba lesi kungayisiso sehlakalo sakuqala sokudlwengulwa kwabesifazana okutshwaqisa inwele.

"Sesisesaba lokuphuma amakhaya ethu sihambanje estradeni ngoba usesaba ukuthi uzahlangana lomdlwenguli.Silabantwana abangamantombazana. Impilo zabo zisengcupheni. Isafety yabo ayoikho guaranteed. Ngiyathemba ukuthi amapholisa azababopha laba bantu njalo abaphe izijeziso ezinkulu kakhulu ngoba umdlwenguli akabheki lokuthi umuntu uvelaphi," kutsho uKhumalo.

Omunye owesifazana weZimbabwe unkosikazi Mercy Mvundla, uthi kuyadingeka ukuthi uhulumende aluthathele amanyathelo udaba lokudlengulwa kwabesifazana kweleSouth Africa, ngoba akusekho owesifazana ophephileyo.

"Its high time wonke umuntu okufanele sibambane khona singakhangeli ukuthi ungumhlobo bani, singakhangeli ukuthi ubuyaphi. Sithathe ubuzwe sibubeke eceleni sibambanengi against this silwisane lobugebengu obukhona ngoba ihlasimulisa umzimba kakhulu lento eyenzakeleyo," kutsho uVundla.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Mlungisi Tshabalala uthi sekuyisikhathi sokuthi abesilisa bahlale phansi bakhuzane ngoba kungathi ukudlwengula lokhu sekwedlulise amalawulo.

"Mayuyu bafowethu. Asihlonipheni abantu besifazana ngoba bayinzalabantu. Umuntu akathi ma eseswele okokwenza empilweni engadlaleli ebantwini besimame. Siyacela ukuthi kuzanywe mpela ezinye indlela zokuthi bastotshwe labo abakwenzayo," kutsho uTshabalala.

Umongameli Cyril Ramaphosa laye uveze intukuthelo enkulu ngalesi senzo wathi ufuna bonke abenze lokhu bebanjiwe baphoselwa ejele.

Umphathintambo wogatsha lwamapholisa umnumnzana Bheki Cele uthe amapholisa asecwayisisa ngaloludaba ikakhulu ngoba kukhanya abadlwenguli laba ngotsheketsha abasebenza kule imigodi kanti kucatshangelwa ukuthi yizizalwane zaseLesotho.

Uthi basalonda njalo ukuthi yindaba kulabesifazana abane abangadlwengulwanga luleli qula lokuthi yindaba abesilisa abayisitshiyagalolunye abebelingisa kulo umdlalo bekuyizizalwane zakweleNigeria.

Uthe sekubotshwe abesilisa abedlula amatshumi ayisithupha (60) ngaloludaba kanti abathathu bakhona bebeyingxenye yokudlwengula lokhu.

Ngok6wesibalo samapholisa kulabesifazana abedlula izinkulungwane ezilitshumi (10,818) abadlwengulweyo kweleSouth Africa kunyanga ezintathu zokuqala lonyaka.

Ngenyanga ezifanayo elizweni lonke kubulewe abantu abedlula izinkulungwane eziyisithupha (6,083) kanti abaphose bafike inkulungwane (898) kulelo nani ngabesifazana.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:15 0:00

XS
SM
MD
LG