amalinks wokungena

Breaking News

UDokotela Bhule Ohlala Kwele Australia Unika Abaswelayo Ukudla eZimbabwe


Ugogo othele ukudla okudingwe ngu Dokotela Themba Bhule, ohlala kwele Australia.
Ugogo othele ukudla okudingwe ngu Dokotela Themba Bhule, ohlala kwele Australia.

Lanxa kulezizalwane zeZimbabwe esezaya kwamanye amazwe ukuyasebenzela khona ezihle zikhohlwe ngentuthuko yalapho abadabuka khona, zikhona ezikhumbula ekhaya lapho ezincedisa abaswelayo.

UDokotela Themba Bhule, ngomunye wabangazange bakhohlwe emuva lanxa esehlala kwele Australia.

Abequla elisebenzela uDokotela Themba Bhule bangene emalokitshini akoBulawayo agoqela iTshabalala, Mzilikazi, Magwegwe North lamanye benikeza ukudla abantu abaphila legciwane leHIV, asebekhulile labanye abehluleka ukuziphandela njalo abangatholi imali kuhlangothi olubona ngenswelo zikazulu olweDepartment of Social Welfare.

UMnu. Nkosinomusa Ndlovu nguye okhokhela uhlelo lukaDr Themba Bhule lolu.

"Kuqalisa nge Covid Era time, bephathisa abantu abahluphekileyo ogogo, abantu abagulayo, abantu abagogekileyo, abantu abangaboniyo. Sifikile etshabalala Saya eMzilikazi sabuya eMagwegwe North sibaphathusa ngama groceries. UDr Bhule ukhulele eTshabalala wahlala eMagwegwe North laseMzilikazi so ubephathisa kizo lezindawo."

Omunye wabathole ukudla lokhu nguMnu. Moffat Hadebe, owalwa impi yenkululeko ephansi kweviyo lebutho eleZimbabwe People's Revolutionary Army (ZPRA).

UHadebe watshaya umbhobho kwazwela, wabotshwa, wabaleka entilongweni eyeKhami Prison, wabuyela egangeni ukuyalwisana lesitha kodwa waphinda wabotshwa nguhulumende kaIan Douglas Smith.

Waba ngomunye wabakuqala ukutshaya umbhobho eSpolilo lapho okwasungulwa ukulwisana lohulumende wakwele Rhodesia kusetshenziswa izikhali. Okwamanje unikwa imadlana engenelisi ukuphilisa umdeni wakhe.

"Akula ncedo ukuthi ngingumuntu owalwa kudala. Ngani kwa, ngile manage yekuthwa ngeye second Chimurenga yonale eyanikwa abantu last year eyanikwa labo Jane Ngwenya bebhubhile labo Nkiwane. Ukugcinwa kwakhona yikho lokho ukuthi bangnika khonokho okuyi madlana khonokho abangnika khona yikho ukugcinwa kwakhona. Asilwelanga lokho sasilwele ukuthi lathi sizahlala kuhle kodwa akuzange kufike kwe lethu iside."

UNkosazana Charity Sibanda uphila legciwane lengculaza ele HIV. Yenake uthi amaphilisi awanathayo azwana lomuntu osuthiyo, ngakhoke ukudla akuphiweyò kuzamsiza.

"Mina ngumama oHIV positive ngphila ngama lhilisi ukudla lokhu elizangnika namuhla kuhle kakhulu. Ngku second line ukudla kuyangidlupha kakhulu njalo ngilabazukulu abangamaphahla impilo engiyiphilayo inzima lomama wabo vele kasebenzi.Mina ngumama oHIV positive ngphila ngama philisi ukudla lokhu elizangnika namuhla kuhle kakhulu. NgIku second line ukudla kuyangiHlupha kakhulu njalo ngilabazukulu abangamaphahla impilo engiyiphilayo inzima lomama wabo vele kasebenzi."

Omunye obonga isipho sokudla nguNkosikazi Crecenzia Gurajena yena olomkakhe, olesifo se-asthmaelegciwane leHIV.

“Inkosi ibusise lakusasa shuwa ende ngiyabonga Inkosi ibusise lakusasa ngyabonga. Lamhlanje umntanami uzathaba uku grade 2 sphila nzima ubaba kezwa kuhle uyagula so ule-sthma so uku-asthma attack so kaphilanga kuhle vele so iskhathi esinengi ngyabe ngmele ngithenge imithi amaphilisi lama inhaler wona lawo afunakalayo. And okwenziweyo namhlanje ngiyabonga shuwa khonokho esikutholileyo namhlanje ngiyabonga ngizakudla ama langasibili angazi ukuthi kuze kube nini. Ngiyabonga."

UMnu. Alfred Ncube wafelwa ngowangakwakhe emnyakeni ethize edlulileyo, usele yedwa njalo sekhulile akulamuntu omphandelayo uyabonga laye ukudla okuvela kuBhule.

"Uyasincedisa kakhulu uyazi ukuthi khona vele asizebenzi akula lapho esithembele khona nguwe osungubaba nguwe osungu baba nguwe osungumama. umuntu ophila ngokuthengisa ivegitable engadini, akukho okunye engiwenzayo. Ledolo iqolo leli selibhagadi. Amadolo kawasahambi pho ke ahh kulobunzima sibili. Labantwana labo ah sebaleka bonke abanye sebasitshiya sengasala nginje."

Ukhansila Monica Lubimbi ngoka Ward 29 ubonga uDokotela Bhule ngokuphathisa abaswelayo esigabeni sakhe

“Mina ukuzwa into enjengayonaleyi njalo ukubona umuntu onika isigaba sami. Lyakwazi ukuthi isigaba sami ngabantu ababehlala e Number 1 leMagwegwe a babuya ngapha sebe sithi abantwana sebekhulile so mostly of them vele ngaba khonale eMalawi Zambia khonale khatshana okuthi vele kabala zihlobo. Ayi futhi umsebenzi ka Bhule futhi ngiyabonga. Lami nginje yazi ngimadolo nzima ukuthi ngingabonga ngisithini umntwana oyenzubuhle obungaka phakathi kwesigaba."

UDokotela Bhule osele minyaka esebenzela kwele Australia uqale ukuncedisa abaswelayo eminyakeni emithathu edlulileyo, langesikhathi se-Covid-19 wayethengela ukudla abahlali bakoBulawayo abaswelayo njalo uthi uhlelo lokusiza abantu luyaphambili efisa ukuthi ngabe abanye asebehlala kwamanye amazwe asebethola iholo elingcono bayancedisa njengalokho akwenzayo ngoba abaswelayo bebanengi abadinga ukuncedwa ngakhoke umuntu oyedwa angeke abenelisa bonke.

XS
SM
MD
LG