amalinks wokungena

Breaking News

Omama Bemaphandleni Bathi Babhekane Lenkinga Ezinengi, Ezedlula Abasemadolobheni


Gwanda Rural woman
Gwanda Rural woman

Omama abaxoxe leStudio 7 bathi lanxa usuku olwe International Day of Rural Women luqakathekile, aludali mahluko empilweni zabo ngoba bephethe bebhekane lendubo ezitshiyeneyo.

Gwanda................

Ngesikhathi kunanzwa usuku lwabomama bemaphandleni, ele International Day of Rural Women, ngoMgqibelo, mhlaka 15 Mfumfu, inengi labo likhala ngokungalingani kwamathuba abo labomama basemadolobheni kanye labesilisa. Ngalokhu bathi bafisa ukuthi ngabe bathola amathuba alinganayo labanye babo ukuze baphile impilo engcono.

Omama abaxoxe leStudio 7 bathi lanxa usuku lwangoMgqibelo, luqakathekile aludali mahluko empilweni zabo ngoba bephethe bebhekane lendubo ezitshiyeneyo.

UNkosikazi Matilda Dube oyisakhamuzi zeVokolo eInsiza uthi njengabomama bemaphandleni abatholi mathuba alinganayo labomama abasemadolobheni okudala ukuthi baziziwe beyeyisekile.

“Kathesi kunje nje yisikhathi sokuthi akula manzi, umama kumele abone ukuthi kulamanzi, kulokudla, umntwana ubhadale esikolo ngendlela efaneleyo yikho lokhu luyahlukuluza omama.Amaprojects kawakho amanengi kubomama ukuthi omama bemaphandleni bazisize engaziboni engathi uyeyisekile kulalo owedolobheni kanti ke omama sonke siyafanani, hatshi amathuba ethu kalingani.”

UNkosikazi Saziso Khumalo ngesinye njalo isakhamuzi seVokolo, uthi lalapho bezama ukuthi bazithuthukise njengabomama bemaphandleni bahlangana lengxaki ezitshiyeneyo.

Abesifazana bemaphandleni eGwanda
Abesifazana bemaphandleni eGwanda

“Siyazama sibili ukwenza amaprojects ethu siyafuya inkukhu, siyathunga, siyalima kodwa inkinga esihlanganayo layo yikuthi akula mnkambo yokuthi sithengisele sicina sihamba imango emide sisiyathengisa lezozinto, lanxa sesithengisa sicina sithengisa ngemali engasisiziyo ngoba siyabe sesiswele ukuthi senze njani.”

UKhansila kaWard 2 eWilikisa koMzimuni uNkosazana Zwelibanzi Mpofu laye uthi malutshwane amathuba yokuzithuthukisa kubomama bemaphandleni.

“Nxa sikhangela omama abasemakhaya abalamathuba yokuthi baqhubeke ngezemfundo kuyadingeka ukuthi kusungulwe ama Vocational Training Centres emakhaya azabancedisa emsebenzini yezandla lakumabhizimusi amacross border amanengi ngomama abasemadolobheni, omama bemaphandleni bayasilelal kakhulu.”

Gwanda rural woman
Gwanda rural woman

UNkosikazi Julieth Nkiwane oweSitezi eWenlock uthi lanxa kuthakazelelwa ilanga labomama bemaphandleni amathuba abo okuphatha ezombusazwe ephalamende malutshwane kakhulu.

“Ephalamende kusasele kakhulu loba kufakiwe omama abangu 60 uyabona ukuthi inani lokhu liphansi kungakho kuyadingakala ukuthi likhweze lifike ku50%, isisekelo sombuso siyatsho ukuthi omama kumele baphakanyiswe kodwa njengelizwe kumbe njengabantu loba kuyakhethwa asikabi lakho ukuthi sidobhe umama simfake esiqongweni.”

UMqondisi wenhlanganiso emela amalungelo abomama lamantombazana bemaphandleni eyeWomen Development Association in Zimbabwe iWODAZ, uNkosikazi Sethekele Tshabangu uthi lanxa zinengi inhlupho ezibhekane labomama bemaphandleni kukhona okubambekayo asebekufezile.

“Lapho esiqale khona besikhangele umama wemaphandleni njengomama ogoqa izandla azwe ngomuntu ongubaba ukuthi kwenziwani lapha ekhaya, kodwa lamhlanje sizobungaza umuntu wesifazane osemaphandleni osekwazi ukuthi ame athi hayi, sesilabomama abasukumayo bamele amalungelo abo, sesilabomama asebekwazi ukubamba imhlangano yezigaba bengelalo usizo lwabobaba, silabomama abalangazelela ukungena kukhetho njalo sike sabal abo omama abangamakhansila.”

Umeli wedale lephalamende eGwanda uNkosikazi Sipho Mokone uthi basalwisa ephalamende ukuze omama bemaphandleni bathole amathuba afanayo labomama abasemadolobheni.

“Kulemizamo yokuthi omama abasemaphandleni bengatshiyani kakhulu labomama bemadolobheni, beyenelise ukuthi bathole izimali baqala amaprojects njalo balakho ukuthi bathole imali ebhange lethu labomama eleWomen’s Bank, yebo kambe amathuba abo awafanani labomama abasemadolobheni ngoba umama osemakhaya uhlangana lendubo ezinengi ezitshiyeneyo.”

Usuku lwabomama bemaphandleni ele International Day of Rural Women, lwasungula yinhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba ngomnyaka ka2007 ngenhloso yokunanza ukuqakatheka komsebenzi wabomama basemaphandleni kwezentuthuko yamazwe abo ikakhulu kwezokulima betholisa imuli lelizwe jikelele ukudla okulakho ukwehlisa ubuyanga nxa bengasekelwa ngazo zonke indlela.

Lonyaka lolu suku lunanzwa phansi kwendikimba ethi “Rural Women Cultivating Good Food for All”, okuyikunanza umsebenzi abawenzayo ekulimeni ukudla emazweni womhlaba.

XS
SM
MD
LG