amalinks wokungena

Breaking News

Kubunjwa Umthetho Ozakwenza Abafana Lamankazana Ezikolo Besebenzise Izambuzi Ndawonye


Some students, teachers and parents at a school in South Africa
Some students, teachers and parents at a school in South Africa

Loluhlangothi lukahulumende luthi imithetho emitsha le elifuna yethulwe ezikolo zonke kwele South Africa izaqinisekisa ukuthi amalungelo abafundi bobulili (gays and lesbians) ayahlonitshwa ngokugcweleyo. Lolugatsha lufuna kungasabikhona izambuzi ezilotshwe ukuthi ngezabafana kumbe ezamantombazana.

Inengi labazali liphikisana lecebo logatsha lwezemfundo kweleSouth Africa lokwethula imithetho eyenqabela ukuthi umfundi abuzwe ukuthi uyintombazana kumbe ngumfana.

Inengi labazali abadabuka eZimbabwe abalabantwana abafunda kwele South Africa bathi abavumelani lemithetho elakho ukwethulwa lugatsha lwezemfundo ezakwenqabela ukuthi abafundi babizwe ngokuthi ngamantombazana kumbe ngabafana ngenjongo yokuhlonipha ilungelo labafundi bobulili (gays and lesbians).

Kugwalo olwethulwe lugatsha lwezemfundo ye-Primary leSecondary, loluhlangothi lukahulumende luthi imithetho emitsha le elifuna yethulwe ezikolo zonke kwele South Africa izaqinisekisa ukuthi amalungelo abafundi bobulili (gays and lesbians) ayahlonitshwa ngokugcweleyo. Lolugatsha lufuna kungasabikhona izambuzi ezilotshwe ukuthi ngezabafana kumbe ezamantombazana.

Lufuna abantwana basebenzise yiloba yiziphi izambuzi. Lufuna njalo kungasavunyelwa ukwehlukanisa abantwana loba ukubabiza ngokuthi ngamantombazana loba abafana.

Limithetho engakethulwa isivuse umsindo omkhulu kubazali, amabandla ezombusazwe labezenkolo. Isizalwane seZimbabwe, uMnu. Vusmann Mathwasa, ulabantwana ababili abafunda kwele South Africa. Uthi yingozi le efuna ukwenziwa lugatsha lwezemfundo.

UMnu. Vusmann Mathwasa
UMnu. Vusmann Mathwasa

“It’s not right ngoba thina singama-Africans. I think bona they have the right ukuthi babizwe kanjalo, but ukwenza kwabo akumelanga ukuthi kufose abaphathi ukuthi yonke ingane sekumele i-treat-we like i-belong-a to the LGBT community. Not everyone belongs to that.”

Esinye njalo isizalwane seZimbabwe, okhethe ukwaziwa kuphela ngokuthi nguMaDawu Ncube, uthi akudingwe eyinye indlela hatshi le efuna ukulethwa lugatsha lwezemfundo.

Uthi njengomzali uyakuqakathekisa ukuthi umntanakhe azazi ukuthi ungumfana kumbe intombazana. Uthi bayakhathazeka ngoba sekungathi umthetho ofuna ukufakwa usubamba ngamandla bonke abantwana ukuthi babe ngabantu bobulili.

Intathelizindaba edabuka eZimbabwe, uMxolisi Ncube, laye ongumzali olabantwana abafunda kwele South Africa, uthi kuqakathekile ukuthi ilungelo labantu bobulili lihlonitshwe. Kodwa-ke uthi okwenza abazali abanengi baphikisane lalo umthetho ofuna ukwethulwa, yikuthi ufuna ukuqinisa ilungelo lobulili ngokwephula elalabo abafundi abafuna ukwaziwa njengomfana kumbe intombazana.

UMnu. Mxolisi Ncube
UMnu. Mxolisi Ncube

“Nxa sekuthiwa sekumele umuntu angazazi ubunguye bakhe kumbe enze sengathi akazazi ubunguye bathi ngenxa yokuthi kubhekelwa abanye abantu abazibona ngendlela ethile angiboni kusiba yindlela eqondileyo. Kuzakwenza ukuthi umphakathi ucine u-confused ikakhulu abantwana abancane abafuna ukuthi bakhule ngendlela abazali babo abafuna ukuthi babe yiyo yona kumbe ababakhulisa ngakhona.”

Ingcwethi kweziphathelane lebesifazana lezemithetho yezikolo, uNkosazana Glodean Thani, uthi iqondile kakhulu limithetho njalo ihambisana lesisekelo sombuso.

Uthi kuqakathekile ukuthi kwekelwe ukusetshenziswa kwamabala kumbe amagama afana lokuthi umfana loba intombazana ngoba kwenza abantu bobulili bona baswele ukuthi bangene kuphi. Uthi isisekelo sombuso weSouth Africa asivumi ukuthi kubelomuntu obandlululwayo ngakho-ke kuhle ukwesula amagama alobandlululo.

Le yinto esekelwa ngomunye umzali weZimbabwe ongowobulili kodwa ongathandanga ukuvezwa igama esithi izambuzi ezibhaliweyo ziletha uhlupho olufanayo ngoba bakhona abayabe bezibona njengamantombazana kodwa umphakathi ekhangelele ukuthi basebenzise izambuzi zabafana.

Kusenjalo, kukhangelewe ukuthi ukuhlelwa kwalo umthetho kungaphela uphanyekwe ephakathini. Inengi lamabandla ezenkolo, awezombuso welizwe lozulu makhaza bathi, le yinto abazaphikisana layo ngoba bafuna ilungelo lalabo abangasibantu bobulili lihlonitshwe. Bathi bayahlonipha abantu bobulili hatshi ngendlela eyenziwa lugatsha lwezemfundo.

XS
SM
MD
LG