Uzulu uyaxwayiswa ukuthi angayekethisi ekuzinakekeleni kwakhe kubhubhane lwe-COVID-19 ngalesi sikhathi sekhefu leKhisimusi, lelomnyaka omutsha, aqhubeke elandela iziqondiso ezabekwa ngabenhlanganiso yomanyano wamazwe omhlaba eye-World Health Organisation lanxa inani labatholakala belegcikwane le-COVID-19 labalahlekelwa yimpilo, selinganeno.
Lesi sixwayiso siza ngemva kokuba uzulu elizweni engasazinaki kangako iziqondiso zokuzivikela ku-COVID-19, osekukhathaza abezempilakahle kanye lohulumende.
Abezempilakahle bathi abantu sebeziphatha engathi lolubhubhane selwaphela elizweni, kanti lokhe lusasekhona. Bakhuthaza uzulu ukuba azinakekele, ikakhulu ngalesi sikhathi sekhefu leKhisimusi, lapho abantu abavame ukubuthana, bejabula ndawonye.
Isiphathamandla kuhlangothi olubona ngemikhuhlane ethelelanwa lula kukansili yedolobho le-Harare, uDokotela Michael Vere, ngomunye wabakhuthaza uzulu ukuthi engayekethisi ukuzivikela ku-Covid 19.
“Sekumele sithuthukise inhlelo zethu zokuthi abantu bayehlatshwa lelo jekiseni lokuzivikela. Kunje, e-Harare sikusilinganiso se-39, 40%, kulabo asebelihlatshiwe okwesibili, akusi simo esihleke leso. Ngakho siyabakhuthaza abantu ukuthi baye yiloba yiphi ikilinika, bayehlatshwa. Imithi ikhona. Kuqakathekile njalo ukuba labo osekumele bayelihlatshwa okwesithathu, bakwenze lokho”.
Kwasekelwa ngesinye njalo isiphathamandla sezempilakahle, uMnu. Dumisani Tshabangu.
“Abantu kufanele baqhubeke benanza indlela zokuzivikela ukuthi bengathaphi umkhuhlane we-COVID-19, ngoba esikunanzelelayo yikuthi yona iyabuya ibengani iyadeda mbijana, okungenzeka ukuthi ibe lokhu ikhona kodwa abantu bengatshengiseli izibonakaliso, ama-signs and symptoms. Kodwa abantu kabaqhubeke belokhu bezinanza, bezivikela ngoba akwaziwa lapho ezavuka khona.”
Isakhamuzi sako-Bulawayo, uMnu. Raphael Masiye, uthi kumqoka ukuba umuntu wonke alandele iziqondiso azabekelwa amazwe omhlaba ngabe WHO kanye lohulumende.
“Kuyadingakala ukuthi abantu bazame ukuzivikela kuleyo CORONA, nxa umuntu esebantwini lapho okulabantu khona abanengi, agqoke i-face mask. Umuntu azame ukugeza izandla njalo nje.”
UNkosikazi Sithandazile Ndlovu wase-Harare yena uthi kungumlandu wakhe wonke umuntu ukuzinakekela kulomkhuhlane kakhulukazi ngalesi sikhathi sekhefu le-Khisimusi lanxa uhulumende wayekethisa kuziqondiso okumele zilandelwe ngabantu.
“Balandele zonke izinqumo ze-COVID-19, baqhubeke begeza izandla, be-sanitizer, begqoka lama-mask. Uzulu kalandele yonke imithetho ye-COVID-19, ukwenzela ukuthi umkhuhlane lowu ungamemetheki njengokwayenzakala kweminye iminyaka edlulileyo.”
Kunsukwana ezisanda kwedlula, abequla labaphathintambo baqonqosele uzulu ukuba azinakekele ngalesi sikhathi se-Khisimusi.
Lokhu bekumunyethwe embikweni owethulelwe intathelizindaba ngumphathintambo wezokwethulwa kwemibiko, uNkosikazi Monica Mutsvangwa. Lumbiko wethulwe ngemva komhlangano wokucina lonyaka wedale labampathintambo, owe-Cabinet.
“Uzulu kanye lomuntu wonke jikelele, kumele aqaphele ngalesi sikhathi sekhefu njalo aqhubekele phambili ukuzilondoloza.”
Abogatsha lwezempilakahle babika ukuba kutholakale abantu abangamatshumi amabili lambili - 22 belaleli gcikwane ekutshoneni kwelanga layizolo lanxa engekho olahlakelwe ngumpefumulo.