amalinks wokungena

Breaking News

Abanengi Abasebenza Ngaphandle Kwelizwe Babhalisa Ukuvota Ngomnyaka Ozayo


Okubandla leZanu PF uloba amagama ababhalisela ukuvota eMashonaland West.
Okubandla leZanu PF uloba amagama ababhalisela ukuvota eMashonaland West.

Omunye walabo ababuye kukhefu leKhisimusi evela kwele-South Africa lapho asebenzela khona, nguMnu. Tapera Madziyanike, othi ukubone kufanele asebenzise lelithuba ukuyabhalisa ukuthi athole ilungelo lokuvota kukhetho lomnyaka ozayo.

Inengi labantu abahlala kwamanye amazwe lapho abaya khona ukuyadinga ukuziphilisa, abaze ekhaya eZimbabwe kukhefu leKhisimusi, sebebhalisela ukuvota kukhetho oluzakwenziwa ngomnyaka ozayo.

Bahle bahlanganisa lokuyakhangela ukuthi amagama abo akhona kumbe hatshi kuluhlu lwababhalisela ukuthola ilungelo lokuvota olwe-Voter’s Roll, ukuze banelise labo ukuphatheka kukhetho oluzayo.

Ababhalisela ukuvota eMashonaland West
Ababhalisela ukuvota eMashonaland West

Inengi lalababantu ngelisebenzela emazweni angomakhelwane ahlnganisela eleBotswana, South Africa, Mozambique, Bhilithani lamanye.

Omunye walabo ababuye kukhefu leKhisimusi evela kwele-South Africa lapho asebenzela khona, nguMnu. Tapera Madziyanike, othi ukubone kufanele ukuthi asebenzise lelithuba ukuyabhalisa ukuba athole ilungelo lokuvota kukhetho lomnyaka ozayo.

“Sengibhalisile mina. Lokho ngikwenze ngisanda kufika elizweni ngoba kulilungelo lami. Ngoba ngilomlandu wokuthi ngiphatheke kukhetho oluzayo.”

UNkosazana Patience Sibanda, isakhamuzi sakoBulawayo, uncoma inyathelo elithathwa ngabahlala kwamanye amazwe.

“Kuyinto enhle ukubana labo abayabe bevela kwamanye amazwe behambe ukuya-rejesta ukuyavota, ngoba lokhu kwenza ukuthi even laba abasakhulayo labo abahlala kuleli ilizwe lase-Zimbabwe ukuthi labo bekhuthazeke ukuthi beye-vota lokuthi beyebhalisa ukuthi ba-vote.”

Ekhuluma ngakubone kusenzakala kwezinye izigaba uMaSibanda, okugoqela ko-Bulawayo lapho akhona, kanye lasendaweni ze-Lupane lapho athe wethekelele khona kunsukwana ezisanda kwedlula.

“Besingakakuboni kakhulu loba abantu nje kade bezikholisela nje, kungama-holiday kodwa sibona kuyinto enhle. Sithi ngabe intsha yonke, bayayilandela into leyi eyenziweyo labo beyebhalisa ukuthi ba-vote.”

Ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu. Tjenesani Ntungakwa, upha umbono wakhe ngakubone kusenziwa ngabasebenzela kwamanye amazwe.

“Abantu bazi ukuba, abantu labo ababuya ukuzo-rejesta, ngabantu abalethwa ngumhlangano besuka emapulazini kumbeni ngabantu, iqiniso, abasuka e-diaspora.”

Lalokho okukhulunywayo ukuba abanye bathwalwa ngezimota ngabamabandla ukubasa kulezo ndawo zokubhalisela, uTjenesani uthi akaboni kuliqiniso lokho.

“Kanenginengi, i-politiki ze-Zimbabwe, ma kuyikuthi siyananzelela, siyabe sikhangele ubuchopho be-Zanu, okwakuqala. Okwesibili, akukacaci ukuthi abantu abe-diaspora bengabhalisa uku-vota, bavotela ngaphi.”

Banengi ababhalisela ukuvota eMashonaland West
Banengi ababhalisela ukuvota eMashonaland West

Esinye isiphathamandla se-ZEC esigabeni se-Mashonaland West, uMnu. Austin Ndlovu, uthi kuyabongeka ukuthi abantu abahlala kwamanye amazwe abakuleli bakubona kuqakathekile ukuyabhalisela ukuvota.

“Siyazama ngazo zonke indlela njenge-Commission ukuhlola ukuthi amuntu akabhalisanga kanenginengi yini, sisebenzisa indlela leyana eye - *265#.”

Lanxa kube lehungahunga lokuthi bakhona abathwalwa ngezimota bephelekezelwa ukuzabhalisa, uNdlovu uthi kabalani lakho lokho, abakuqakathekisayo yikuba umuntu uze wazabhalisa kuphela.

Uxwayisa labo ababhalisa amagama abo kanenginengi kulolugwalo lwe-Voters’ Roll uNdlovu, esithi kulakho ukuba behluleke ukuvota ngosuku lwakhona sebemiswe eceleni ukuze kuhlolisiswe ukuba kungani amagama abo evela kanenginengi kulolugwalo.

Lanxa abebandla elibusayo le-Zanu PF livunyelwa ukuthwala abantu ngezimota, abebandla eliphikisayo ele-Citizens Coalition for Change, abenhlanganiso elwela amalungelo ababalisi abafundisa emaphandleni eye-Amalgamated Rural Teachers Union, lezinye inhlanganiso, behlezi besalelwa ngamapholisa ukukwenza lokho.

Abe-ZEC baqhubekela phambili ukubhalisa abantu ukuze banelise ukuvota ngesikhathi sokhetho lomnyaka ozayo, njalo lokhu bekwenza emahofisini abo elizweni lonke jikelele, amakhulu lamancane.

Ezinye ingcwethi ezicubungula ngendaba zabantu abaphuma besiyadinga okungabaphilisa kwamanye amazwe, zithi kunje zifika izigidi ezintathu (3million) izizalwane zakuleli ezihlala lokusebenza ngaphandle komthetho kweleSouth Africa.

XS
SM
MD
LG