amalinks wokungena

Breaking News

Kuqhutshwa Umkhosi Wokunanza Ilanga Labakhubazekileyo eMaboleni


Abanye abantu abahambe emkhosini weWorld Disability Day
Abanye abantu abahambe emkhosini weWorld Disability Day

Lamhlanje uhulumende weZimbabwe ube lomkhosi wokunanza ilanga labakhubazekileyo eMaboleni, esezansi yeMaNdebeleni emizameni yokulimukisa uzulu ngamalungelo abakhubazekileyo.

Lamhlanje abantu abakhubazekileyo basezansi yeMaNdebeleni bajabule okumangalisayo ngokuba lomcimbi wokunanza ilanga labo obekumele linanzwe kunyanga edluleyo kaMpalakazi.

Emele u-Senator lshmael Zhou, omela abakhubazekileyo eZansi yaMaNdebele, uNkosikazi Urndia Ngwenya, uchaze ukuba abakhubazekileyo kumele baphiwe amathuba afana labangakhubazekanga.

“Abantu bonke abakhubazekileyo balelungelo lokuya esikolo bayefunda; bacine lapho abafuna khona, ngoba kulilungelo labo njengayewonke umuntu kungakhathalekile ukuthi usuka emulini enjani.”

Bekulabantu abanengi emkhosini weWorld Disability Day
Bekulabantu abanengi emkhosini weWorld Disability Day

UMnu. Chriswell Nyakudya umqondisi wonhlangothi lwezenhlalakahle kazulu olwe Social Development uchaze ukuba imali yabafundi abakhubazekileyo ikhona ngaphansi kohlelo lweDisability Fund.

“Ikhona imali eyenela wonke umfundi okhubazekileyo kuleli njalo abaphathi bezikolo kumele babancedise benele ukuyifinyelela ukuze bafunde njengaye wonke umuntu.”

UMfundisi Whiteman Moyo omela abalobala laye uthi kuhle ukuqakathekiswa kwamalungelo abakhubazekileyo.

Basemkhosini weWorld Disability Day
Basemkhosini weWorld Disability Day

“Ilanga lalamuhla liqakatheke kakhulu sengathi lingahlala lisenziwa ngoba lipha abantu abakhubazekileyo amathuba okuphila labanye lokuqakathekisa amalungelo oluntu esigabeni abaphila lizongivusa.”

Okhubazekileyo engumculi eKezi, uMnu Bhekimpilo Sibanda, yena ukhala ngokuthi kabatholi sizo lwemali lokubancedisa kunhlelo zabo zokuzithuthukisa.

“Ilanga lalamuhla lisenza lathi sizizwe singabantu ezweni kodwa udubo olukhona lubandlululo esibhekane lalo ekusekelweni kunhlelo zentuthuko esizenzayo.”

Ukhansila kaWard-10, uMnu. Thabisa Moyo, uthi kuhle ukuqakathekisa amalungelo abakhubazekileyo.

“Siyalibonga ilanga lalamhlanje njengesigaba ngoba libonise ukuba okhubazekileyo longakhubazekanga ungumuntu olamalungelo amele ahlonitshwe ngokufanayo ezweni.”

UNkosikazi Bongi Fuyane olomnawakhe okhubazekileyo, ngomunye wabakade bekhona emcimbini wanamhlanje.

“Kubelulanga elihle ngoba liqinisa amalungelo abakhubazelileyo kuveza lamathuba abo empumelelo asekelwa nguhulumende lomhlaba jikelele.”

Lanxa ilanga labakhubazekileyo linanzwe lamhlanje eMaboleni eKezi emkhosini oqoqwe lugatsha lwePublic Service Labor and Social Welfare lalimele linanzwe ngenyanga edluleyo kaMpalakazi mhlaka 3.

Ngomnyaka odluleyo ka2022 leli langa ele-International Day of Persons with Disabilities belinanzwa phansi kwendikimba ethi: “Transformative Solutions for lnclusive Development: The role of lnnovation on Fueling an Accessible and Equitable World,” lobanje abakhubazekileyo bathi amalungelo abo amanengi akananzwa njalo ayephulwa.

XS
SM
MD
LG