amalinks wokungena

Breaking News

Abasakhulayo Baveza Isifiso Sokusuka eZimbabwe Bengathola Amathuba Angcono Kwamanye Amazwe


National Youth Day
National Youth Day

Lokhu kwenzakala lanxa uMongameli Emmerson Mnangagwa ehlala ekhuthaza uzulu ukuthi nguye okumele akhe ilizwe.

HARARE..............

Inengi labasakhulayo baseZimbabwe, ababumba isilinganiso sokungamatshumi phose ayisikhombisa ekhulwini- 67%, sabantu abaselizweni, sebephuma ngobunengi besiyadinga amadlelo lempilo engcono kwamanye amazwe.

Lokhu kwenzakala lanxa uMongameli Emmerson Mnangagwa ehlala ekhuthaza uzulu ukuthi nguye okumele akhe ilizwe.

Kodwa ikhanya ingalalelwa linkuthazo, linengi labasakhulayo, baseZimbabwe, asebebalekela ilizwe labo, besiyadinga amadlelo amahle kwamanye amazwe.

UNkosazana Rumbidzai Matonga osakhulayo ohlala eHarare kodwa evela koBulawayo, ngomunye wabalomcabango wokuphuma elizweni.

Unkosazana Rumbidzai Matonga, ohlala eHarare, ngomunye osakhulayo othi engazuza ithuba lokuphuma elizweni, uyalamukela ngezandla zombili.
Unkosazana Rumbidzai Matonga, ohlala eHarare, ngomunye osakhulayo othi engazuza ithuba lokuphuma elizweni, uyalamukela ngezandla zombili.

“Uma ngingazuza ithuba lokuphuma eZim, ngisiya kwelinye ilizwe, ngiyahamba sibili ngoba silabantu abadala abasebenza imisebenzi esiyifunayo, abangafuni ukutshiya imisebenzi; pho siphuma emaUniversity siyasebenza ngaphi? Njalo, noma umuntu eleDegree, uhola imali efika US$200; uthi kalakho ukuzuza iLoan engamenelisisa ukuthenga imota kumbe ukwakha indlu. Kuba sobala ukuthi noma kuthiwa sakhe ilizwe lethu, akwenzeki lokhu. Kungcono ukuphuma siyedinga ukuphila, lokuphilisa imuli zethu labazali.”

Kodwa omunye njalo osakhulayo, uNkosazana Mary Gombwe ohlala eMurombedzi esabelweni seMashonaland West, uphambana lalumnqondo esithi yena akafisi ukuphuma elizweni.

“Ithuba lokuphuma kweleZimbabwe angeke ngalithatha ngoba ngibona lapha elizweni lethu, kulamathuba amanengi okuzithuthukisa; njengokulima, ukuvula amabhizimusi kanye lokudinga imali ngeHustling. Ukuthi ngiphume elizweni kutsho njalo ukuthi ngiyabe sengifanele ngikhiphe imali ezimbili, eyokuphilisa imuli engekhaya, kanye lami ngikhona phetsheya. Sizwa ngabanye njalo ukuthi kusetshenzwa njengembongolo khona emazweni, enye into engingathokozi ngayo.”

Omunye osakhulayo, umnumzana Bhekimpilo Ncube, osesebenza kweleSouth Africa, uthi uyafuna sibili ukuphenduka ekhaya, kodwa umumo oseZimbabwe, yiwo omvimbayo.

Osakhulayo, umnumzana Bhekimpilo Ncube, osesebenza kwele South Africa.
Osakhulayo, umnumzana Bhekimpilo Ncube, osesebenza kwele South Africa.

“Ukusuka elizweni bekungasi kuthanda, kodwa ngumumo womnotho ongamanga kuhle. Sidinga impilo enngcono. Siyafisa ukuphenduka kodwa isimo kasivumi, ngoba singadubeka sonke khona ngapho. Umumo womnotho kanye lezombuso welizwe zingalungiswa, singaphenduka.

“Nxa ngichathanisa lalapha engikhona, ekhaya kungcono ngoba kasihlaliseki ngapha, sibonwa njengabantu ababuya ukuzothathela izizalwane zangapha amathuba. Kabasithandi, kodwa ngoba siyakwazi udubo esilubalekelayo, siyaqinisela.”

Isiphathamandla senhlanganiso yeTrinity Project, esebenza lentsha yaseBubi, Umguza lakoBulawayo, unkosikazi Blessing Nyoni, uthi noma abasakhulayo bengafuna ukuhlala elizweni, umumo womnotho kawubavumezi ukwenza lokhu.

Umkhokheli wenhlelo kunhlanganiso yeTrinity Project, uNkosikazi Blessing Nyoni.
Umkhokheli wenhlelo kunhlanganiso yeTrinity Project, uNkosikazi Blessing Nyoni.

“Akula mizamo eyisiqiniseko kubantu abatsha, sokuthi amazwi kahulumende okuthi ilizwe lakhiwa ngabantu balo, awagcwaliseki ngoba akula misebenzi kumbe indlela zokuthi abatsha bathole inzuzo. Ukuphuma kwabatsha lokhu kulempumela embi kakhulu elizweni ngoba iTax base iyancipha kakhulu.

“Silahlekelwa njalo ngabongqondo-ngqondo bethu abayibo kade bengancedisa ukulungisa umnotho welizwe. Abantu abatsha yibo omama labobaba balezinsuku; kutsho ukuthi sizakuba lamaBroken families, omunye sehlala ngale, omunye ngale. Angeke sathi iizwe siyaliyakha nxa abatsha beyibo abaphuma elizweni kangaka.”

Unobhala wogatsha lokukhitshwa kwemibiko, umnumzana Nick Mangwana, uthi ukuphuma kwabatsha elizweni, lakho kulakho ukuletha intuthuko elizweni.

“Izizalwane ezinengi zakuleli ziyahamba kwamanye amazwe, ezinye ezinengi njalo, ezifana lami, ziyaphenduka. Lokhu akumangalisi ngitsho, ngoba kwenzakala emazweni wonke. Labo abaphumayo, banceda umkhonomi ngoba baphenduka sebelolongiwe, njalo sebelolwazi olwaphezulu.

“Ngesikhathi bekhona emazweni, bayathumezela izimali ngekhaya, ezibuya zincede izihlobo zabo, kanye lelizwe. Kutsho ukuthi ukuphuma kwabantu elizweni akuphazamisi umnotho, kodwa kulakho ukuwuthuthukisa.”

Abacubungula ezomnotho welizwe bathi ukuswelakala kwamathuba okuthi abasakhulayo bathole indlela zokuziphilisa lokuzithuthukisa, kuzatshiya ilizwe lisenkingeni zokusilela kwabatsha abazingcitshi emisebenzini etshiyeneyo engathuthukisa umnotho welizwe.

Inengi labaphumayo elizweni baqonda emazweni agoqela kwele South Africa, Botswana, Bhilithani, eMelika, Australia, New Zealand lamanye. Inengi liphuma lisiya kwenza izofundo zemisebenzi emakolitshini amaUniversity, lithi lingagqiba izifundo lihle lidinge imisebenzi emazweni lawo lihle lizihlalele lingasaphenduki ekhaya.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:54 0:00
XS
SM
MD
LG