HARARE - Isikhulumeli sika mongameli weZimbabwe, uMnu, George Charamba, wethusele intathelizindaba esithi zizovalelwa ejele uma zingaqhubeka ngokubika ngophenyo lwenkohlakalo emsebenzini wokuthenga lokuthengiswa kwamatshe aligugu awegolide, olusemfanekisweni oweDocumentary owethulwa ngumsakazo kamabonakude owe-Al Jazeera.
Lokhu kwenzakala lanxa uHulumende ehlala ethembisa ukuba akasoze ahluphane lentathelizindaba ukuze zisebenze ngokukhululeka ukufeza indima yazo kanye lokwenza konke okusemandleni akhe ukuthola izindlela zokukwenza lokho.
Inengi liveza ukukhathazeka okukhulu ngalesi ngokwethusela okwenziwa intathelizindaba nguCharamba. Omunye wabo ngumnumzana Njabulo Ncube, umgcinisihlalo wenhlanganiso ye Zimbabwe National Editors Forum-ZINEF.
“Kuyasimangalisa ukuthi khona sekulabantu abakuhulumende abethusela intathelizindaba ngemva kokuphuma komfanekiso we-Al Jazeera ekhuluma ngothuthuva olukhona elizweni. Hayi, asikukhwabithi lokho, siyabaxwayisa ukuthi abatshiye intathelizindaba zisenza umsebenzi wazo. Umbukiso lowo owe-Al Jazeera awukapheli, leli lihlandla lokuqala kuselamathathu aseleyo, abeke beme beyekele intathelizindaba zisenza umsebenzi wazo.”
UNcube ulandisa njalo ngamanyathelo asebewathatha ukumela intathelizindaba.
“Sesihlezi phansi saloba ugwalo, i-statement sisola lokho okwenzakalayo sisitsho njalo ukuthi khona labo abethusela intathelizindaba abaphumele egcekeni besebenzisa amabizo abo bengasebenzisi amabizo angaso wabo. Yindaba bezifihla nxa besitsho ukuthi intathelizindaba zilamanga?. Umfanekiso lowo awukapheli ukuthi utshengiswe bona sebegijima sebesola intathelizindaba bekhohlwa ukuthi khona umfanekiso lowu uthethe iminyaka emithathu ukuthi uyenziwe njalo wenziwe eQata not lapha eZimbabwe.”
Umqondisi wenhlanganiso ekhankasela ukufundiswa kukazulu ngesisekelo sombuso eye-# This Constitution uNkosikazi Abigail Mupambi uthi lokhu osokusenzakala elizweni kulusizi.
“Kodwa okusalayo ukuze lindaba iqondiswe kumbe ilungisiswe kumbe ibe lesingathi khona yi-logical conclusion, kufuze abantu bavunyelwe ukuthi bakhulume, kufuze labo okufanele bedifende, bedifende bekhululekile hatshi lokho esesikuzwa ukuthi kuthiwa khona kulabanye abethuselwayo ukuthi mhlawumbe bazanyamalala, mhlawumbe sekufuze bebanjwe ngamandla ukuthi bengakhulumi lundaba, hayi, lokhu akuqondanga.”
Okumqoka uMupambi uthi yikuxoxisana ngokuvezwe yiDocumentrary yabeAl Jazeera hatshi ukwethuselana osekusenzakala.
“Ukuthi sithi abantu bengakhulumi langakho ngibona angathi kuzakhanya ngazathi mhlawumbe kulomangoye esimcatshisileyo laphayana. Kodwa ke, hayi ngibona angathi inkundla ivulekile lapha ukuthi abantu bakhulume, abantu baxoxisane, abantu babone ukuthi mhlawumbe kuyini okufuna ukuqondiswa njengabantwana beZimbabwe. Ngibona angathi akufuni ukuthi sibe lesingingathi khona ama-hard feelings, asibonisanenini okusalayo ilizwe ngelethu sonke.”
Enye ingcwethi kwezombusazwe uMnu. Effie Dlela Ncube, owenhlanganiso ebona ngezamalungelo abathengi ye-National Consumer Rights Association - NACORA upha umbono wakhe.
“Ukuvimbela imisakazo labasakazi ukuthi bakhulume ukuthi baveze lokho okernzakeleyo lokho esikubone kuAl Jazeera akusoze kwenze ukuthi iZimbabwe iphume phakathi kwenkinga elazo. Silenkohlakalo eyinye enkulu okunye okumangalisayo edinga ukuthi ilwiswe ngokuphangisa. Ngakho ke kulokuthi kuvinjwe amaphephandaba kumbe imisakazo ehlukahlukeneyo ukuthi ikhulume ikhulume ngalokho okuvezwe kuAl Jazeera, uhulumende kumele alandelele labo abaqanjiweyo ukuthi yibo abenza inkohlakalo, yikho okuzalungisa ilizwe. Ngaphandle kwalokho ilizwe lizangena enkingeni enkulu kakhulu kwezenotho lezepolitiki.”
Imizamo yokuthi uCharamba chasise akutshoyo ngalokhu kwethuselwa ibe liphutha njengoba ubengasabeli ucingo lwakhe njalo engaphenduli lemibuzo ayithunyelweyo ngendlela ye-text message.
Ukwethuselwa kwentathelizindaba lokhu kuza kungensuku zatshwala uMnu.
Jonathan Gandari, wogatsha lwezokukhitshwa kwemibiko, etshele umhlangano obuqoqwe ngabenhlanganiso yeMedia Alliance of Zimbabwe-MAZ, wokubonisana phezu kodaba lokuvikelwa kwentathelizindaba ngesikhathi ziqhuba umsebenzi wazo, esithi uhulumende uyaluqakathekisa udaba lokuthi zisebenze ziphephile.