amalinks wokungena

Breaking News

Isikhuphuke Okwethusayo Intengo Yesinkwa, Eyamafutha Okupheka Lokunye eZimbabwe


Amafutha okupheka. itshukela, impuphu leyinye impahla ethengwa nsukuzonke isithengwa ngedola leMelika koBulawayo. (VOA)
Amafutha okupheka. itshukela, impuphu leyinye impahla ethengwa nsukuzonke isithengwa ngedola leMelika koBulawayo. (VOA)

BULAWAYO - Intengo yempuphu, amafutha okupheka lokunye iqhubeka ikhuphuka eZimbabwe, ikakhulu ngemali yakuleli ngesikhathi uzulu esola ukuvulwa kwemingcele nguhulumende bethi lokhu ngeke kulungise umnotho welizwe.

Umnunzana Stevenson Dlamini, ingcwethi kwezomnotho lamabhizimusi njalo efundisa ngezomnotho ekolitshini leNational University of Science and Technology, uthi intengo yempahla ikhutshulwa yimali yemkambo omnyama.

“Ukuwa kwesisindo semali yakithi kuqhathaniswa lemali yamanye amazwe ikakhulu kumikambo engekho emthethweni (black market pararell rate) lokhu yikho okukhuphula intengo ngoba lapho okuwa isisindo semali yakithi amabhizimusi labo bayakhweza ukuze benelise ukuyathenga leyana imali njalo. Ukuwakwesisindo kwemali yakithi emkambeni ongekho emthethweni yikho okubangela kakhulu ukukhuphuka kwentengo zempahla jikelele. Umthetho wokuvumela ukungena kwempahla esingathi ngama basic commodities lesi isenzo sizakwenza ukuthi kubelempahla ezingathi ziyehla intengo abantu bayabe sebelendlela ezinengi zokuyazithengela kulokweyama emavinkilini.”

UNkosikazi Mellisa Moyo, isakhamuzi sakoBulawayo ophila ngokuthengisa, uthi imali yakuleli ibhidliza amabhizimusi uma umuntu ethengisa impahla ngentengo ephansi.

"Umumo osukhona eZimbabwe njengakithi esithengisayo awusivumeli ukuthi ibond lethu libephansi nxa sithengisa ngoba kuyadula ukuthenga iUS kubosphatheleni njalo yilo esiwoda ngalo. Isifiso sethu ngesokuthi ngabe liyahle likhitshwe ngoba ukusebenza kwalo asikuboni ithengo yethu ngebond ayisoze ime ngomumo we economy yethu, lathi kulapho esiphila khona sizakwenza okusemandleni ethu ukuthi singawi ku business sigcine imuli zethu ngoba sesiphilela ihand to mouth.”

UNkosikazi Thandeka Mkhwebu, usomabhizimusi wakoBulawayo olevinkili ethengisa impahla ezigoqela amafutha okupheka lesinkwa, uthi ukuze bahlale bekubhuzimusi kufanele balandele intengo yokuthenga idola leMelika kusetshenziswa umkambo omnyama.

“Izakhamuzi kufanele zinanzelele ukuthi thina silandela ama prevailing market forces. Okwakhathesi ukuze sanelize ukuthi sivuke siwodile yikuthi sithengise impahla nge black market rate, ngoba yikho lapha esithenga khona imali. Singalandela I RBZ rate, siyavuka singasenelisi ukubhadala izisebenzi zethu, lozulu uzathola amashelf se empty njengomnyaka ka2008. Singathola i USD lula kuhulumende nge rate yakhe, lathi intengo ze ZWL sizazifaka zilandelane laleyo.”

UMnunzana Philani Ncube, umhlali wakoBulawayo, uthi umumo osukhona elizweni usukhumbuza inengi umnyaka ka2008 okwagugudeka idola leZimbabwe laba ngumquba.

“Intengo yamabasic commodities ikhwelile okuzwayo ungakhangela I cooking kwezinye indawo ngabo 9,000 RTGS ngapha iholo limile alikhwelanga.lzinto zinzima asazi ukuthi siza survive njani singathi sesibuyela back ku2008 lapho into ezazihlupha khona khathesi umahluko yikuthi zikhona kodwa azibambeki uyangena eShop uphume unyikinya ikhanda.”

UNkosikazi Sylvia Tshabalala, umbalisi wemaphandleli, uthi baqhubeka besebenza amalanga ababili ngeviki ngenxa yesikhalazo seholo elingeneliyo.

“Imali esiyiholayo njengababalisi incane kakhulu,siyacela kuhulumende ukuthi asikhuphulele iholo lethu liye kuUS$1,260 ukuze sikwanise ukunakekela izimuli. Kathesi sesihamba esikolo kabili ngeviki ngoba sincapacitated, lokhu kuyakhubaza abafundi kodwa akula esingakwenza imali incane, imnyaka leminyaka sihlukumezekile sikhala ngokuthi uhulumede asikhuphulele iholo lethu. Sesphiliswa yikuthengisa ngamalanga womalawo esiyabe singayangafundisa ukuze siziphilise. Kunje njengathi esisebenzela emaphandleni uyabe usehluleka lokugada ibhasi uye edolobheni ngoba abiza ngeUS ngapha inengi ngapha awûlayo. Siyacela ukuthi uhulumende asifakele imali esebenzayo iUS$.”

Ingcwadi elotshwe iqondiswe kusiphathamandla se Zimbabwe Revenue Authority, uNkosikazi Regina Chinamasa, unobhala wogatsha olukhangele ezemali kanye lomnotho welizwe, uMnumzana George Guvamatanga, uchaze ukuba ugatsha lweZIMRA lufanele lubhale ngokuphangisa umthetho ovumeza uzulu ukuba ethenge impahla ezisetshensizwa nsukuzonke nguzulu kwamanye amazwe kungela nhlawulo edonswa lugatsha lolu, olubizwa ngokuthi duty.

Kuqala ngeviki ephelileyo ukuthengwa kwempahla enjengokudla engahlawuliswa i-duty. Impahla ezivunyelwe ukungena elizweni zingabhadaliswa i-duty kugoqela impuphu, uchago, amafutha okupheka, itshukela, isepa yokugeza lokuwatsha, isawudo lokunye.Ngokunjalo, inengi labantu lithi libona kungcono ukuyazithengela konke lokhu phandle kwelizwe loba kuzaba nzima ukuthi bathole imali lula emkambo omnyama.

XS
SM
MD
LG