amalinks wokungena

Breaking News

Kunanzwa Usuku lweAfrica Day Abanye Bachothoza Okwenzakala eZimbabwe


Africa Day
Africa Day

BULAWAYO - Izwekazi leAfrica ngoLwesithathu belithakazelela usuku lweAfrica Day, usuku okwabunjwa ngalo umanyano oweOrganization of African Unity (OAU) kwele Ethiopia ngomnyaka ka1963.

Inhlanganiso le yaguqula igama ngomnyaka ka1999 yaba yiAfrican Union.

Bebethe gwaqa kwele Ethiopia abanye abakunhlanganiso yeAfrican Union (AU) bethakazelela usuku lolu.

Bekugidwa, kudliwa njalo kukhulunywa ngokungenziwa yinhlanganiso le ukuze kubelengqubekela phambili kuzwekazi leAfrica.

Kwele Zimbabwe abantu abanengi kabalunanzanga usuku lolu besithi luzifanelana lezinye insuku ngenxa yokuthi bayahlupheka.

Umanyano lo, osuleminyaka engamatshumi ayisithupha, 60 years, wabunjelwa ukukhulula amazwe ayethunjwe ngabamhlophe, ukuthuthukisa amazwe la kwezomnotho, ukubambana kwabensundu, ukulondoloza amalungelo oluntu lokuncedisana kokuhlupha abantu kuzwekazi leAfrica.

Ugogo Rose Nyathi uthi akulamanyano olukhona kuzwekazi le Africa.

"Akula kubambana siyancindezelana njalo siyahlukumezana abanye. Khala abantwana eGoli ngale bathi bayaxotshwa kunjaninjani. Layenalo okhangele kuthwa ngu Home Affairs uthi kabaphenduke abanye ngababa promise ukuthi bayabafaka ama thaya kambe kungabe kuyimpilo yonaleyi yikho okuthwa yikubambana na kwama Africa. Yi Africa bani yona leyi, besiya eBritain khonale abantwana be Africa ngale futhi bafike bahlukuluzwe. Manje abantwana bayaphilela ngaphi? Yiphi iCanaan yangkhona okuthwa bazayiphilela khona, thina sodwa sivele ama Africa wonke singabananga ,we must have to unite."

Umkhokheli webandla leZapu uSibangilizwe Nkomo uthi lumanyano wawubunje ngenjongo enhle kodwa abantu be Africa abakhululekanga ngitsho lakancane, ikakhulu eZimbabwe.

"Kubuhlungu ukuthi sibone iAfrica lokhe yaqalayo ukukhululwa okwakuyinjongo ye Organisation of African Union ,eyadalwa ngo Nkrumah ukuthi kungaba lilanga elingaka ku calender, abantwana be Africa bengakhululekanga. Umnotho wethu namuhla uyathathwa,u thathwa ngama China uthathwa yiwo wonke umhlaba. Thina abanikazi yithi esingayidliyo inotho yeAfrica."

Ibandla leCitizens Coalition for Change (CCC) lincoma lolusuku njalo likhuthaza umanyano oqotho kuzwekazi leAfrica. UMnu. Gift Ostallos Siziba, umsekeli wesikhulumeli sebandla leli uthi kuqakathekile ukuba abantu babambane kuzwekazi leAfrica.

"Thina sithakazelela ilanga-ke leAfrica yonke jikelele kodwa silokunanzelela ukubana ke into eqakathekile Africa, yikubana abantu bemanyane lokubana silungisise ke udaba lokubana ke eAfrica kube lobukhokheli obuvela ebantwini. Ubukhokheli obulandela ke imthetho yelizwe lapha ke abavela khona."

UMnu. Innocent Ndibali, okhokhela ibandla leEconomic Freedom Fighters Zimbabwe, uthi kayikhitshwe imingcele kuzwekazi leAfrica.

"Sifuna iAfrica ebambeneyo, sifuna iAfrica engela bandlululo, sifuna iAfrica engaboni any African as a foreigner anywhere in Africa, sifuna iAfrica e under one Presidency e under one military,e under one currency. Sifuna iAfrica eza expropriater i land without compensation ithathe umhlaba ebantwini iwu distribute for equal use for every African. I Africa jikelele."

UMnu. Mabutho Moyo, ilunga leCentral Committee kubandla leZanu-PF, uthi sokuyisikhathi izwekazi leAfrica liqine lizenzele izinqumo zalo zodwa.

"IAfrica yisikhathi sokuthi ibelelizwi entweni eziphathelane lempumelelo yayo, singazange sibuze kwamanye amazwe. Kumele sizidisadele sodwa phecelezi ngesilungu okuthiwa yi self determination. Yiyo I purpose yalolusuku. Siyabona kunengi okwenzakalayo kulamazwe afana labo America labo Britain azama ukuthi ancindezele imcabongo yama Africans ngokubakhethela abangane."

Inkokheli zomdabu ziyalisola leli langa zisithi kalincedi lutho. Induna yeNqameni eGwanda, uChief Mathema, ngomunye ochothoza lolusuku.

"Lilanga nje elabekwayo kodwa elingala buqotho obuthile phakathi kwabantu or phakathi kwesizwe. Engikukhangeleleyo kunengi okufanele kuyenziwe ngabantu abathi bangama Africans. Okunye okungani kumqoka okumbamba kubi ukuthi ucross usiya eSouth Africa uyabuzwa ipassport, ngingathanda ukuya eZambia ngiyabuzwa ipassport. Khonokhuyana yikho okwenza i Africa ingani iqamuqamikile kakhulu. Kanti ke nga iyafanana labo United States of America kukhanye ukuthi sibili siyaziqaja ngokuthi singama African ngoba sonke sihlangene silesikhumba sethu esimnyama.

Ingcwethu kwezombusazwe, uMnu. Effie Dlela Ncube, uthi uzulu uzathakazelela lolusuku nxa iAfrica isizenzela into yonke njalo isimanyene okoqotho."

"I Africa day ayitsho lutho ebantwini base Africa ngaphandle kokuthi kuzekuphele izimpi, kuphele ubuyanga, kuphele indlala, kuphele ukubuswa kabi kwe Africa, kuphele itrabalism, kuphele icorruption. Kuphele konke lokhuyana okuletha usizi eAfrica, kulethwe intuthuko endaweni zonke. Sibengabantu abangasibo bokugebha igolide sithumele linjalo phetsheya kumbe idiamond kumbe ioil okwe Africa day ezaba lomehluko khona."

KoBulawayo lakwezinye indawo bebembalwa abantu abananze lolusuku ngokupheka ukudla kwesintu lokugqoka impahla zomdabu. Inengi lithi ngeke lithakazelele ilanga leAfrica Day ngoba inkokheli ezinengi zalamazwe zigcwele inkohlakalo.

Forum

XS
SM
MD
LG