amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Bathi Bakhathazwa Yikukhudumala Komkhathi


Farmer in Zimbabwe
Farmer in Zimbabwe

HARARE - Abatsha eZimbabwe bathi ukukhudumala komkhathi kwenza ukuba bethole isivuno esiphansi ngakho-ke kumele umhlaba wonke jikelele ulwisane ngamandla lokuguquka komkhathi.

Abasakhulayo, ikakhulu labo abangabalimi, bathi ukukhudumala komkhathi kudala ukuba izulu lingani ngemfanelo. Bathi lokhu kwenza amabele engavuthwa kahle. URumbidzai Matonga, olima amatamatisi eChegutu, ngomunye wabakhala ngokukhudumala komkhathi.

“Lami khonapha ngisafundela ukuthi ngiboneukuthi njengoba umumo womkhathi utshintsha, kuyini engingakwenza. Kodwa siyabongaomdumeni abatholakala kalula endaweni laphoesithenga khona inhlanyelo, ngoba basiphaulwazi. Kuthi njalo abanye bethu ontangaabafunda indaba yokutshintsha komumowomkhathi ezikolweni zemfundo yaphezulu, bayabuya labo besinika uncedo lwemfundiso. Abatsha sebezama sibili ukuphila laloludubo lokutshintsha komkhathi.”

Banengi ababhekane lokukhudumala komkhathi eZimbabwe. Abanye behluleka lokufuya inkomo, imbuzi, izimvu lokunye ngenxa yokuswelakala kwezulu. UMnu. Wallace Banda, umlimisi okunkampani ethengisa inhlanyelo eyeSeed-Co eMatabeleland, uthi kunzima ukuba abatsha bezivikele kusimo sokukhudumala komkhathi.

“Izindlela zokuthi sizivhikele kuClimate Change, zibalisa ukuthelezela, kodwa lezi izindlela zidingaukuthi sigebhe imigodi, siyakhe amadamu ukuzesithole amanzi. Konke lokhu kudinga izimalieziphezulu. Kuyadingala njalo ukuthi sisebenziseizinhlanyelo esingathi ngamaDrought tolerant varieties lamaEarly maturing varieties, kodwaontanga sehluleka ukuthi sikwanelise ngobaisandla siba sifitshane, njalo kwesinye isikhathiasifinyeleli ukuthola uncedo emabhanga. Kodwauhulumende ulenhlelo asezenzayoezinjengokulima sisebenzisa uhlelo lwentwasa.”

UNkosikazi Veronica Jakarasi, ingcwethi ezimeleyo ebona ngokukhudumala komkhathi, uthi kulabanye abantu abathi akulakukhudumala komkhathi emhlabeni. Uthi abantu laba bakhuluma abangakwaziyo.

“Kulezehlakalo ezibangelwa lizulu elinengi, esingathi ngamaFloods ngesikhiwa; kubelezehlakalo ezibangelwa lizulu elilutshwane, esingathi ngamaDroughts ngesikhiwa. Lokhukwenza ukuba abalimi beswele ukuthi bengalimasikhathi siphi, njalo belimani, ngenxa yokuthi izulukalisani ngendlela kade lisina ngayo ngesikhathiesedlulileyo. Sizathola ukuthi lingaphangisaukubuya, lihamba masinyane, kuthi lingaphuzaukubuya, lingaphinda futhi liphangise ukuhamba. Lokhu kwenza ukuthi izilimo kade sizilima kakuhleemuva, zingasakhuli.”

UNkosikazi Jakarasi uthi umumo lo uphazamisa kakhulu abatsha emaphandleni.

“Abasakhulayo abanengi abasemakhaya baphilangokulima, kodwa ngenxa yokuthi izulu lisuka libelilutshwane, abasakwanisi ukulima ngendlelaefaneleyo- izulu kalisani ngendlela kade bekwazingayo. Ukutshisa kuyaphambanisa indlelaabalima ngayo, lezifuyo abazilimayo.”

UNkosikazi Sibonile Ndlovu, osebenza labalimi eMatabeleland ekunhlanganiso yeZimbabwe Project Trust, uthi abatsha sebedinga ezinye indlela zokuziphilisa kulokulima.

“Endaweni esisebenza kiyo, kule golide, yikhouzafica intsha enengi isithi okokulima, sehlulekile- izulu lakhona ngamakhasi- awukwazi ukuthiungafaka inhlanyelo izaphuma kumbe hatshi. Base bathi akutshiyananga lokuyatsheketsha, bazingenele emigodini abantwana, kodwabebelesifiso sokwenza into ekhanyayo ngokulima.

“Kodwa njengenhlanganiso, asibayekeli, siyabakhuthaza, sisithi kuyini esingakwenzaukwenqabela iClimate Change, ngoba angekesigoqe izandla. Sibakhuthaza ukulima izilimoezivuma indawo ewomileyo sisebenzisa indlelaezokulima ezivuma amanzi amalutshwana. Sikhuthaza njalo ukusetshenziswa komqubaononisa umhlabathi okwesikhathi esidhe, lenhlanyelo yesintu emela ubuhlungu obunengi.”

Inhlanganiso yeWorld Resource Institute ithi amazwe athuthukileyo agoqela eleChina, USA, Russia, India lamanye yiwo akhipha intuthu enengi ephazamisa umumo womkhathi. Sehlulekile ukuxoxa ngodaba lolu loMnu. Mangaliso Ndlovu, umphathintambo obona ngezomkhathi lokunye, obengaphenduli umakhalekhukhwini.

UMnu. Jonathana Gandari, okhokhela inhlelo zohlangothi lukahulumende olubona ngokwethulwa kwemibiko, uthi zinengi inhlelo ezingenziwa ngabatsha ukuze beziphilise loba kulokukhudumala komkhathi okwethusayo emhlabeni wonke jikelele.

Forum

XS
SM
MD
LG