Izakhamizi zeZansi yeMaNdebeleni zikhala ngentengo ephezulu eyamakhuba lenhlanyelo ngesikhathi sekulungiselelwa ukulima. Lanxa izanusi zomkhathi zisithi lonyaka kukhanya kuzakuna izulu elaneleyo eZimbabwe lasemhlubulweni wezansi yeAfrica, ezinye izakhamizi zithi zizehluleka ukulima ngoba zingelayo imali.
Ikhuba lokulima ngenkabi libiza amadola eMelika alikhulu lamatshumi amabili US$120 kuthi elidonswa ngobabhemi lona libiza iUS$110, inhlanyelo elesisindo samakhilogramu alitshumi ibiza inkulungwane ezintathu zamadola akuleli ZW$3000 osekutshiye inengi lezakhamizi lizibuza ukuthi lizalima na lonyaka.Inengi lezitolo ezithengisa amakhuba la kaliyamukeli imali kakuleli.
Ukungani kuhle kwezulu eZansi yemaNdebeleni okudale njalo ukufa kwenkomo ezedlula inkulungwane ezilitshumi lasithupha sekutshiye inengi lezakhamizi libhekane lendlala njalo lingela zifuyo zokuthengisa.
Izakhamizi ezixoxe leStudio 7 zithi intengo yamakhuba lenhlanyelo iphezulu kakhulu, omunye wabo nguMnu Darlington Dibe odabuka eMatopo.
Amazwi akhe asekelwe nguMnu Gabriel Luphondo Moyo oweMawane.
UMnu. Phakamile Ncube ongumlimi oweMkuwa eKezi uthi ngaphandle kokuthi baphiwe inhlanyelo nguhulumende abasoze bathole isivuno esihle lanxa izulu lingana ngokufaneleyo.
UMnu. Thabani Tshuma oweFilabusi eInsiza uthi ngaphandle kwentengo yamakhuba ephezulu izifuyo abalima ngazo seziqalile ukucuba okokuthi kuzakubanzima ukuthi balime ngazo.
Asenelisanga ukukhuluma lomphathintambo obona ngezokulima uMnu Anxious Masuka ngoba engasabelanga ucingo lwakhe ngesikhathi sidinga ukuzwa amalungiselelo uhulumende awenzayo kunhlelo zokulima.
Kodwa eminyakeni edlulileyo uhulumende ubesipha izakhamizi inhlanyelo kanye lamathalakitha okulimisa lanxa inengi likhala ngokuthi impahla lezi zitholwa ngabalutshwane abasekela ibandla elibusayo leZanu PF.