amalinks wokungena

Breaking News

Abalimi beMatebeleland North: Sifuna Amadibha Ngokuphangisa


Abalimi bemhlubulweni we Matabeleland North bathi bazalahlekelwa yizifuyo ngenxa yokuswelakala kwamadibha osokutshiye inkomo sezigcwele imikhaza kanye leminye imikhuhlane eziyithelelwa zinyamazana ezivela eHwange National Park eyenza zehluleke ukuya emadlelweni ngendlela.
UNothando Sibanda usipha loludaba.

Abalimi bakulindawo bathi lanxa izulu kuyikho liqala ukuna amadlelo ebengakahluphi kangako lonyaka ngenxa yezulu elana ngendlela nyakenye kodwa ukuswelakala kwamadibha yikho osokubakhothisa imbenge yomile.

Abalimi bathi kumele lapho izulu lisewula ngoMfumfu kumbe uLwezi baqalise njalo ukudibhisa inkomo maviki wonke njalo zithole imithi ethile kodwa lokhu akukenzakali.

Abohlangothi lwezifuyo, iLivestock Production Department sebexwayise ukuthi izifuyo zidibhe kanye ngeviki ngalesisikhathi sezulu ukuze zithole ukuphila njalo zizimuke lapho zisidla ngoba nxa kungenziwanga njalo ziba lemikhaza kanye lezibungu esiswini ezenza zingabi lesisindo lanxa zithola ukudla okwaneleyo.

Isakhamuzi, uNkosikazi Simangele Mahlangu owakoDakamela, ongumfelokazi, uthi bathwele nzima ngenxa yokuthi amadibha akhona akhatshana okokuthi abenelisi ukuwahambela maviki wonke. Uthi sebexwayisiwe ukuthi baqakathekise ukudibhisa kodwa kuyehlula ngenxa yokuswela amadibha njalo abalamali yokuzithengela imithi edingakalayo.

Omunye njalo umlimi, uMnumzana Doubt Munkuli, uthi inkomo zabo zidla lapho okudlula khona inyamazana ezifana lenyathi lezinye ezeganga besezithelelana imikhuhlane emadlelweni esuka imemetheke nxa kungela madibha. Uthi uhlangothi lukahulumende olubona ngezifuyo luyazama ngamandla ukuletha imfundiso kanye lokuletha ukudla i-stockfeed eduzane kodwa kunzima ukuthi inkomo zibe lesisindo ngenxa yokungelatshwa ngendlela.

Okhangela inhlelo zezifuyo kuhulumende, uMnumzana Godknows Muchena, uthi bayaqhubeka bekhuthaza abalimi ukuthi bathengise ezinye inkomo ziseselesisindo ukwenzela ukuthi bangalahlekelwa yizo zonke ngenxa yendlala lapho amadlelo esemalutshwane. Uthi bakhuthaza ukuthi abalimi bathengise inkabi basale lamathokazi ukwenzela ukuthi zande ngakwelinye icele bethola lemali yokudinga ukudla kanye lemithi yokwelapha ezinye. Uthi inengi labalimi alikakuzwisisi lokhu, okubangela ukuthi zicine inkomo zisifa ngobunengi ngoba zonke zingatholi kudla okwaneleyo kanye lemithi.

Ingcitshi kwezezifuyo zithi inkomo kumele zithole imithi yokubulala izinanakazana esiswini lapho izulu lisewula ngaboMfumfu loLwezi, zithole njalo umuthi phakathi kwesikhathi ngoZibandlela loNhlolanja besezithola njalo izulu selikhawula ngenyanga zaboMabasa loNkwenkwezi. Inengi lezinanakazana lezi kanye lemikhaza kuyanda ngesikhathi izulu lisina okwenza kuqakatheke ukuthi inkomo zidibhe maviki wonke kukanti ebusika ziyadibha kabili nje ngenyanga.

XS
SM
MD
LG