amalinks wokungena

Breaking News

Abalwa Impi Yenkululeko kweleSouth Africa Bafuna Abokuza Baphume Baphele Kulelozwe


Umkhonto Wesizwe
Umkhonto Wesizwe

Abenhlanganiso emela abeZimbabwe kweleSouth Africa eyeZimbabwe Community in South Africa basola abalwa impi yenkululeko kweleSouth Africa ngemva kokutshengisela kwabo edolobheni leDurban ngoLwesibili, begqekeza izotolo zabokuza besithi ababuyele emazweni abo ngoba abasabafuni kweleSouth Africa.

Abalwa impi yenkululeko laba bamise into yonke yathi khwimilili edolobheni leDurban bezingela obokuza ezitolo zabo lemisikeni besithi abaphume baphele kweleSouth Africa.

Inengi labokuza lisinde ngentunjana yenalithi ngokuzikhiyela ezitolo zabo kantike abanye bacele ezithendeni.

Umngcinisihlalo wenhlanganiso emela indingeko zabeZimbabwe kweleSouth Africa eyeZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena uthi isenzo sabalwela impi yenkululeko lezi asilabuntu. Uthi njalo sikhombisa ukungabongi ngalokhu abakwenzelwa ngamazwe eAfrica ngesikhathi sempi yenkululeko kweleSouth Africa.

“Kuyasethusa ukuthi abantu esaphila labo kulwelwa inkululeko yibo namhlanje abenza lokhu abakwenz' izolo behamba bengena ezitolo zabantu bokuza ukuthi kumele babuyele lapha abavela khona. Kuyinto esethusa kakhulu.”

Kodwake omunye wabaqoqe ukutshengisela lokhu okhethe ukwaziwa kuphela ngokuthi ngumnumnzana Tshepiso, uthi okwakhathesi abadlali bafuna umhlaba wabo, imisebenzi yabo lenhlelo zonke zokuziphilisa ezithethwe ngabantu bokuza.

“Sokuyisikhathi sokuthi manje labafowethu abakhona basitshiye ekantrini yethu ukuze kwazi ukuvuleka imisebenzi abantu abangasebenzi. Izwe lethu akuyona indawo yokucatsha amaforeigner. Amaforeigner sekuyisikhathi sokuthi asidedele.

Ukutshengisela lokhu sekutshiye inengi lezizalwane zeZimbabwe zithithibele ikakhulu ngoba kusenziwa ngelinye lamaviyo aqakathekileyo ebandleni leANC. Isizalwane zeZimbabwe umnumnzana Greatman Mkhwebu uthi sebephilela evalweni.

“Lamhla kuyacacake ukuthi lento idalwa ngezombangazwe. Kuyasethusa kakhulu nxa isisenziwa ngama war vets eMK ngoba vele siyazi into ele war vet phakathi ayilungi kahle. Sibonile laseZimbabwe ama war vet egijimisa abelungu ngakho ikakhulu thina maZimbabwe asikwazi ukuthi as along sekulama wat vet asilaleni obenyoni ubuthongo sikwazi ukuthi lumkhankaso uzaqina ngosekelo lwama South Africans akade evele eqhuba lumkhankaso ekuqaleni.”

Umqondisi wenhlelo zenhlanganiso elwela amalungelo oluntu emhlabeni jikelele eye Amnesty International unkosazana Shenilla Mohamed uthi bakhathazeke kakhulu ngokwanda kwamaqembu atshotshonzela ukuxotshwa kwezizalwane zakwamanye amazwe.

“Sikhathazeke kakhulu ukuthi izenzo ezinje yizo ezizabangela udlakela lwexenophobia. Osekusethusa yikuthi lokhu sekusenziwa ngamaqembu ahleliweyo.”

Kodwake isiphathamandla sekomiti enkulu ebandleni leANC umnumnzana Logoete Dakota uthi ibandla lakhe alisekeli ngitsho loba ngubani ofuna ukuphendla umlilo wodlakela olubhekiswe kwabakwamanye amazwe.

“Yinto embi kakhulu ukuthi sitholakale sesisilwa labosowethu bakwamanye amazwe. Kodwa siyakhuthaza ohulumende babo ukuthi balungise izimo kulawo mazwe.”

Ngenyanga ephelileyo iqembu ebelizibiza ngokuthi Put South Africa First lihambe layatshengisela endaweni ezinengi kugoqela lesigodlweni someli weZimbabwe besithi abahambe abantu bokuza. Ihofisile yathi izaqhubela ugwalo lwezikhalazo zabo kuhulumende eZimbabwe andubana kutholakale impendulo. Leliqembu lahamba njalo emahofisini ogatsha lwendaba zasekhaya kweleSouth Africa lalologatsha lwathi luzaphawula ngaloludaba ngemva kokuhlolisisa izikhalazo zaleli qembu elifuna abakwamanye amazwe baphume baphele elizweni.

Phose minyaka yonke kusukela ngo 2008 kuqhamuka udlakela lwexenophobia kweleSouth Africa osekubangele ukufa kwabantu abanengi abanye besala bengelandawo zokuhlala.

Udaba lokufola kwabalwa impi yenkululeko abeANC siluphiwa nguThuso Khumalo
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:18 0:00
XS
SM
MD
LG