amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Badlana Ingqondo Ngokuvunyelwa Ukuthenga Impahla Yezindlini Kwamanye Amazwe


Kunzima kwele Zimbabwe lapho abanye abantu abadla ingqweqwe zomlomo.
Kunzima kwele Zimbabwe lapho abanye abantu abadla ingqweqwe zomlomo.

Ingcwethi kwezenotho zamukele ngemibono etshiyeneyo isinqumo esithethwe nguhulumende sokumisa okwesikhatshana isahluko somthetho ebesivimba ukuthengwa kwempahla yendlini lokudla kwamanye amazwe ethengiswa elizweni.

Lesi sinqumo siphume emhlanganweni wedale labaphathintambo bakahulumende elekhabhinethi ngoLwesibili lapho abavumelane khona ukuthi isahluko somthetho owe Statutory Instrument 122 of 2017 simiswe ukwenzela ukuthi osomabhizimisi bakuleli benelise ukugcwalisa izitolo esezitshaya umoya ngokuswelakala kwempahla elizweni.

Abanye abantu bathi kabasadli inyama ngenxa yentengo ephezulu.
Abanye abantu bathi kabasadli inyama ngenxa yentengo ephezulu.

Leso sahluko sengezelelwe emthethweni lo ngomnyaka ka 2017 ngemva kokuba abalungisa impahla eZimbabwe bekhalaze ngokugcwala kwempahla evela kwamanye amazwe ilentengo ephansi kuleyabo okwasekubangela ukuthi eyabo impahla ingasathengwa.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yabaninizitolo eye Confederation of Retailers Association of Zimbabwe, uMnu. Denford Mutashu, uthi lokhu kujabulisa ikakhulu khathesi ikhefu leKhisimusi selisondela.

“Linyathelo elihle elizanceda abantu beZimbabwe kakhulu loba inyathelo leli lingasoze lincedise abalungisi bempahla bakuleli. Kodwa ekwesikhatshana lihle kakhulu ungakhumbula ukuthi sikhangelane lekhefu leKhisimusi. Sizakuchasisa kanjani ebantwini nxa besingafika kukhefu leKhisimusi kungela lutho ezitolo njalo lokhu kuswelakala kwezinto ezitolo akutshengisi isimo esihle elizwen nxa sibheke ukuhuga amankampani aphandle ukuthi asebenzele kuleli ,”

Kodwa ezinye ingcwethi ezibona ngezenotho zithi lokhu kungabe kusitsho ukuthi abezitolo bazathengisa impahla abayabe bezithenge phandle kwelizwe ngemali yaphandle ikakhulu ngeRand lakwele South Africa kumbe ngedola leMelika ukuze benelise ukubuyela besiyathenga njalo.

Kuyahlupha ukuthenga isitshebo kulez'insuku.
Kuyahlupha ukuthenga isitshebo kulez'insuku.

UMnu. Andile Mafu, isakhamuzi se Harare, uthi lokhu kuzaqhelisa umsebenzi womkhambo wemali wensitha njengoba isidingo semali yakwamanye amazwe sizaqonga.

“Leli linyathelo elihle sibili elizenza ukuthi ezitolo kungabi kulokhu kutshaywa ngumoya, osomabhizimisi bethu benelise ukuyathenga impahla phandle kwelizwe bazilethe ezitolo zalapha lathi sithole ukudla ezitolo kodwa esikubonayo yikuthi lokhu kuyaphetha ngokuthi osomabhizimusi labo ukuthi bathole leyo mpahla phandla kwelizwe kumele bathole imali yakwamanye amazwe njalo imali le yakwamanye amazwe bazayithola ngaphi? …”

Abanye abantu abanjengo Mnu. Ntokozo Mabhena bathi bakhangelele ukuthi isimo sibengcono kulandela isinqumo sedale leCabinet.

“Siyakwamukela kakhulu ukuthi uhulumende usevulele iminyango impahla ezivela phandle kwelizwe, lokhu sikubonga kakhulu njenge zakhamizi ezilabantwana, sesingenelisa ukuthi sithole ukudla esehluleka ukulungisa sodwa elizweni ngoba abalapha behluleka, siyakubonga kakhulu lokhu.”

Abanye njalo ngabathi akuqondanga ukusola abalungisa impahla zeZimbabwe njengoba labo beswela imali edingwa ngumuntu wonke elizweni besithi okumele asolwe nguhulumende onguye omele aphume lamacebo okulungisisa umnotho welizwe.

Udaba Esilethulelwe NguGibson Bhebhe
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:41 0:00

XS
SM
MD
LG