amalinks wokungena

Breaking News

Abantwana Abaphuma Emulini Eziswelayo Abaphila Lokukhubazeka Kokungezwa Endlebeni Bancedakala Ngohlelo LwabeHear to Aid


Leonard Cheshire Rehabilitation Center
Leonard Cheshire Rehabilitation Center

Inengi labeZimbabwe abaphila lokukhubazeka kokungezwa kuhle endlebeni lithi alenelisi ukuthenga okungabasiza ukuthi banelise ukuzwa ngcono becina bebanjwa ngamandla ukuyathenga kwele South Africa lakwamanye amazwe kulabo abalemali.

Amakhulu abazali abalabantwana abaleminyaka engaphansi kwelitshumi lasitshiyagalombili abaphila lokukhubazeka kokungezwa kuhle endlebeni babuthane emahofisini awe Leonard Cheshire Rehabilitation Centre emzini we Westwood e Harare ukuzodinga usizo kungela mbadalo obeluphiwa ngabenhlanganiso yeHear to Aid. Okulapho abantwana abaphuma emulini eziswelayo abancedakala khona.

Unkosikazi Tinotenda Chikunya umsekeli womqondisi wohlangothi lwezokukhulumisana lozulu enhlanganisweni yeDeaf Zimbabwe Trust, uthi eleZimbabwe aliqakathekisi kangako udubo lwabakhubazeke endlebeni.

“Umntwana ma ezalwa uthola ukuthi uhlolwa ikhanda, uhlolwa ukuthi ikhanda likhulu kangakanani, uhlowa ukuthi mude kangakanani. Ungakhangelisisa uyathola ukuthi umntwana akahlolwa ukuthi umntwana uyezwa yini and akahlolwa ukuthi kaboni lokuthi kakhulumi. Isikhathi esinengi umzali uba lolwazi lokuthi umntwana kezwa endlebeni sokudlule isikhathi eside okubangela ukuthi noma nxa kade kulendlela zokunceda umntwana, isikhathi siyabe sesihambile and lodubo lolu luyabe lungasasizeki. Indlela zokungenela ziphuza ukusetshenziswa, lokhu kubangela ukuthi kube nima kumzali ukuthi amukele ukuthi umtanakhe ukhubazekile. ”

Unkosikazi Chikunya uthi eleZimbabwe liyasilela kakhulu kwezokusetshenziswa kwendlela zakulezinsuku zokuhlola abamntwana besese bancane.

“Kwamanye amazwe afana le South Africa basebenzisa umuntu odumileyo oyabe elodubo lolu olufana lolomntwana lokukhubazeka ukuthi ancedise lokuxoxisana labazali bakhe ukuze bemukele ukukhubazeka komntwana. Indlela zokweseka lezi kazikho lapha eZimbabwe, abantwana bathola umtshina wokusebenzisa ukuncedisa ukuthi bezwe, eseleminyaka eyi 15 kumbe eyi 16. Ngaleso sikhathi kuba nzima ukuthi bazwisise okukhulunywayo. Uzathola ukuthi umtshina lowo ucina usiba ngumsindo endlebeni zomntwana ”.

Abasebenza lozulu wezempilakahle bakhala ngokuthi uhulumende akaqakathekisi loluhlangothi ngoba ehlala elwabela imali enlutshswana lapho ehlela indleko yakhe kuBudget. Kodwa uhulumende yena uthi uyenza konke okusemandleni akhe ukuthuthukisa ezempilakahle.

Unobhala wogatsha lwezemali umnumzana George Guvamatanga utshele umhlangano lentathelizindaba kunsukwana ezisanda kwedlula ukuba kuzathatha isikhathi eside ukuthi uhulumende enelise ukulungisisa umonakalo okhona kwezenotho, oyiwo obangela ukusebenza nzima kwezinye ingatsha ezigoqela olwezempilakahle.

“Lesi simo esikiso sesidonse iminyaka phose itshumi lanhlanu umnotho umi ndawonye ungathuthuki njalo kuyinto esingake sayixazulula ngeBudget eyodwa nje.

Abakhokhela loluhlangothi eminyakeni yangemuva bazakulitshela ukuba kuminyaka eyedlula itshumi edluleyo, isilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyagalolunye lasikhombisa ( 97% ) semali ebihlelelwa ilizwe bekungephelela ekuthini izisebenzi zithole iholo.

Lokho bekusitsho ukuba isilinganiso sokuthathu ekhulwini kuphela ( 3% ) ekhulwini bekuyiyona mali ebikhangelelwe ukuthi isetshenziswe kwezokwakha imigwaqo, izikolo lezibhedlela, ibinganeli leyo mali.

Elikubonayo lamhlanje kuyisibonelo somonakalo wokungathuthukiswa kwawo umnotho njalo akusinto engalungisiswa ngendlela eyodwa nje yokwaba imali yokusebenzisa kungatsha zikahulumende i budget ”.

Kodwa ingcwethi ecubungula ezombusazwe umnumzana Tjenesani Ntungakwa uthi uhulumende sewazitshela ukuba umsebenzi wezempilakahle ngowenhlanganiso ezizizimeleyo.

“Amadoda lawa kumbeni omama laba, bakhangelele ukuthi ama NGO’s anje ngabo USAID, yibo okumele bancedise kwezempilakahle.

Sesilomcabango njengelizwe ukuthi khona ezempilakahle akumelanga ku budget sinike imali enengi, sizakhala kwabanye, sizakhala kubo USAID, sizakhala kubo WHO ukuthi basincede ”.

Uqhubeke uNtungakwa ethi lokhu kuvezwa yikuqakathekisa kwakhe ugatsha lwezomvikela ukwedlula ezinye zonke.

“Thina siyenelisa ukuthi imali yonaleyo, singayithatha ingxenye yakhona siyenbezelele izibhedlela, imithi, imitshina, sonke siyakwazi ukuthi kulohlupho bani.

Siqeda lapho sesigijima sesiyokhala kwabanye kodwa thina ngapha amasotsha ethu esutha, amasotsha ethu elezimota ezintsha.

Angiboni mina kungumcabango omuhle wokuthuthukisa ilizwe oyabe uqondile wonalowo ”.

Babikwa befika phose amakhulu amathathu abantu beZimbabwe abaphila lokukhubazeka kokungezwa endlebeni. Udokotela oyingcwethi kuloluhlangothi eZimbabwe uAudiographer ubikwa emunye njalo etholakala e Harare kuphela.

Usizo lokuthola ukwelatshwa kuloluhlangothi lubikwa lubiza intengo ephezulu kakhulu eZimbabwe ngakhoke abantwana abaphuma emulini eziswelayo bavame ukungatholi usizo ezibhedlela zikahulumende bethembele kunhlanganiso ezitholisa lolusizo kungela mbadalo ezifana labo “Hear To Aid ”, abaseHarare sikhulumanje bekuhlelo lokuhlola lokutholisa abantwana lolosizo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:57 0:00
XS
SM
MD
LG