amalinks wokungena

Breaking News

Abasakhulayo Banikwa Uncedo Lwemali Yenhlelo Zokuzithuthukisa


USAID
USAID

Abatsha koBulawayo sebemukele inyathelo lenhlanganiso yakweleMelika kanye lezinye zakwamanye amazwe lokunika abasakhulayo imali yokuqhuba inhlelo zokuthuthukisa impilo zabo kwezenotho.

Imali le eyizigidi eziyisitshiyagalombili zamadollar- $8 million, ifakwe kuhlelo lweZimbabwe Works Program yinhlanganiso yeMelika iUnited States Agency for International Development iphathisana lenhlanganiso yeBhilithani iDepartment for International Development, iInternational Youth Foundation kanye labammeli beSweden eZimbabwe.

Imali le ihlose ukuphathisa abasakhulayo abangaphezu kwamatshumi amabili enkulungwane – 22 500 abavela elizweni lonke jikelele. Uhlelo lolu lukuhlandla lwesibili oluqala lonyaka kusiyafika u2017 ngemva kokuphathisa abatsha abangaphansi kwetshumi le nkulungwane 8 500 kusukela ngo 2010 kusiyafika u2014.

Umbiko okhitshwe yinhlanganiso yeUSAID isethula limali, uthi ngohlelo lwe Zimbabwe Works Programme kanye lezinye inhlelo zeMelika kuleli, ilizwe leli lijonge ukuvuselela inotho yakuleli ngoba kulamacebo, amasu kanye labosomabhizimisi kuleli abalakho ukuthuthuksa inotho.

Osakhulayo, uNkosazana Miriam Banda, uthi isikhwama lesi samukelekile kakhulu ngoba kuyadingeka ukuthi abantu abatsha babengaba hlahli bendlela nxa kudingwa indlela ezintsha zokuqhuba ibhizimisi ngoba yibo abalekusasa esengozini nxa inotho yelizwe ingaqhubeka ibhidlika.

Njengabasakhulayo, uthi balamacebo ebhizimusi, abakudingayo yimali losekelo kungakho nxa inhlanganiso zibasekela ngalindlela akukho okungabenqabela ukuziphilisa ngomsebenzi wezandla zabo.

Kuhlandla lolu lwesibili, kukhangelelwe ukuthi abasakhulay bathole osomabhizimisi abaphumelelayo abazabafundisa ibhizimisi nanku phela inyathi ivele ibuzwa kwabaphambili.

UMnumzana Gabriel Matika, osakhulayo uthi ihlandla lakuqala akazange alizwe kodwa ulethemba ukuthi kuleli elesibili labontanga bakoBulawayo abanengana bazathola ithuba lokuphatheka. Ethi sezibenengi inhlelo zokuthuthukisa abatsha, ikakhulu zikahulumende uveze ithemba lokuthi kuzacaca ukuthi kuphathiswa obani kungafani lenhlelo zikahulumende lapho okungani kungenwa ngokuba lilunga lebandla elibusayo.

I-USAID ithi abatsha balamacebo amahle adinga kuphela imali, agoqela indlela zokunika abasemaphandleni amandla kagetsi – ama bio digesters, imitshina yokupheka isitshwala kanye labanye abasesesikol asebesungule indlela yokulonda abantwana besikolo isebenzisa indlela ye GPS ebizwa ngokuthi ‘Uripi’.

UMnumzana Charles Khumalo, ngosakhulayo emzini weGwabalanda ongasebenziyo. Uthi abasakhulayo balakho ukuguqula indlela okusetshenzwa ngayo kuleli kodwa okubadidayo yikuswelakala kwendawo lapho abangahlangana khona baxoxisane ukuze baphume lamacebo okuziphilisa. Okwakhathesi, uthi abala zona indawo lapho abangahlangana khona ukuze babumbe amabhizimisi amahle azakhanga laba abalemali bazobaphathisa.

Uhulumende weZimbabwe sowaba lenhlelo ezinengi athi ngezokuthuthukisa abatsha kodwa imali zakhona zicine zingelamkhondo. Abatsha abanengi abangekho kwezombusazwe sebethembe zona inhlelo zenhlanganiso ezizimele zodwa kanye lezamazwe angaphetsheya kolwandle ukuphathisa ukuthuthukisa impilo zabo. Inengi labantu elikuleli ngabasakhulayo lanxa nje belokhu bengatholakali kwezenotho kanye lokubuswa kwelizwe.

XS
SM
MD
LG