amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Abalabazali Abahlala Kwamanye Amazwe 'Bahlanyiswa' Yimali Abayiphiwayo


Iyabahlanyisa imali abayithunyezelwa ngabazali
Iyabahlanyisa imali abayithunyezelwa ngabazali

Abatsha abanengi eZimbabwe abalabazali abasebenza phandle kwelizwe sebengamahlongandlebe ngenxa yemali abayithunyezelwa ngabazali. Abanye bayisebenzisa ukuya emacansini, ukuthatha izidakamizwa lokunye kube njalo labayiphatha ngemfanelo.

Inengi labasakhulayo asebexhwalile babikwa beyibo abaqhuba imicimbi lapho okunathwa khona utshwala, kuthathwe izidakamizwa kanye lokuphatheka kwezocansi bebanengi, abizwa ngokuthi ngamaVuzu kumbe sex parties.

Omunye osakhulayo osebenza labatsha eLobengula Youth Centre koBulawayo, uQueen Phiri, uthi liqiniso ukuthi bakhona abasakhulayo asebeyizigilamkhuba abasebenzisa butshapha imali ethunyezwa ngabazali babo.

"Mina ngilomngane wami olabazali bakhe abaseDiaspora. Impilo ayiphilayo ngeyokuthi ngempelaviki yonke, akalali endlini ezikholisela. Lasendlini, uyenza ama-parties ngoba akula muntu omdala omtshela okokwenza kumbe omkhuzayo. Yikho mina ngisithi abazali nxa kuyikuthi bethumela imali, ingaba ngeyokubhadala indlu kumbe ukuthenga ukudla, abathumele imali yonaleyo ebantwini bakhona hatshi ebantwaneni babo ukuthi beyebhadala bona."

UVirginia Magigwana ohlala eMpopoma koBulawayo uthi kuyethusa okwenziwa ngabanye abantwana abalabazali abasebenza phandle kwelizwe.

"Ngapha kithi kulomntwana owacina exotshwa esikolo ethunyezelwe imali leTablet, esafika, esamangalisa. Umntwana lo wayesiya ebulenjini ethatha izithombe lamaVideo angayenziyo, esiyatshengisa abanye esikolo, ayifihle iTablet leyana. Kuthwa babemgcwalela abanye abantwana nxa kungela mbalisi, bebona okungalunganga lokhu."

Abasakhulayo laba benza ama Vuzu Parties angelanhlonipho. Kodwa uyakulandula lokhu omunye osakhulayo, uBelieve Mthombeni, olabazali abaleminyaka edlula emihlanu besebenza kwele Bhilithani.

"Yebo bengabe bekhona abangezwayo, kodwa ayisikho sonke. Mina abami abazali bakhatshana kodwa bengathumela imali, ngiyisebenzisa ngendlela efaneleyo. Kulomama omdala otshona engivulele ilihlo, ekhangela ukuthi angiyenzi bulema yini. Kodwa lokhu akutsho ukuthi lami ngingaswela okuyimali kokuzidlela phela."

UMnu. Ndumiso Sibanda osebenza kwele South Africa uthi kuqakathekile ukuthi abasakhulayo abathunyelwa imali bayiphathe ngemfanelo.

"Kuhle ukuthi abantu abasemazweni bathumele abantwana kumbe abanawayo izimali ngoba nxa vele nxa besiya petsheya, bayodinga indlela zokuziphilisa okungcono ngekhaya. Kodwa kuqakathekile ukuthi laba abaseleyo nxa sebethunyelwe izimali bazisebenzise ngendlela ezilobuntu, njalo eziyakhayo ukwenzela ukuthi laba ababathumezelayo bangaphatheki kabi ukuthi basebenza nzima kodwa imali yakhona iyadlaliswa."

UDokotela Mbulisi Ndlovu, ocubungula indaba zabasakhulayo njalo osebenza ekolitshini leLupane State University, uthi ukutshabalala kwesiko lesintu ezimulini yikho osokudala uhlupho lolu ebantwaneni abaphiwa imali enengi ngabazali abasebenza kwamanye amazwe.

"Lokhuya esasilakho kudala okokuthi sasilezihlobo esasilobudlelwane obuqinileyo lazo, kwakusebenza ngoba kulez'insuku akusekho- umuntu sekhangelana lemuli yakhe kuphela. Abasekho omalume labobabakazi ukuthi bexwayise abantwana. Yikho okwenza ukuthi nxa ngingumzali ophetsheya, izihlobo ezisalayo lezi azisabheki ukuthi abantwana bami banjani."

Kulabadabuka eZimbabwe abasuka elizweni besiyadinga imisebenzi kwamanye amazwe ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi elizweni.

Forum

XS
SM
MD
LG