amalinks wokungena

Breaking News

Abenhlanganiso Zonke Zababalisi Bakhala Ngeholo Eliphansi Eliphiwa Amalunga


Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe

Babikwa beyisilinganiso esedlula amatshumi ayisitshiyagalo lunye ekhulwini-90%, sababalisi abafundisa emaphandleni benhlanganiso eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe, abehluleke ukuphindela emsebenzini izikolo zivulwa bekhala ngokuswela imali zokugada bephindela lapho abasebenzela khona.

Kungesifanayo labeyinye njalo inhlanganiso yababalisi eye Progressive Teachers Union of Zimbabwe, labo abathi laleyomali yokubasiza eye Cushioning Allowance uhulumende ayinikeze izisebenzi zakhe ingeneli indleko zabo.

Imibiko yabenhlanganiso zababalisi elizweni ezithi eye ARTUZ leye PTUZ iza ngesikhathi izikolo sezilensuku ezimbili zivuliwe elizweni.

Obona ngezokukhulumisana lokusabalaliswa kwemibiko esigabeni seMatebeleland North ku ARTUZ, unkosazana Mercy Mpata ulandisa ngenhlupho ababhekane lazo.

“Sibona lamanye ama Unions asesekelana le ARTUZ ukuth bengahambi ukuyasebenza ngoba iholo labo lingakutshulwa. Esikucelayo yikuthi i Government izwe izikhalazo zababalisi bakhutshulelwe iholo labo libe at inter-bank rate njalo esikucelayo njengababalisi yikuba sicela abantu, ama heads ezikolo bangahlukumezi ababalisi ngoba kulilungelo labo lelo.”

Okudanisayo unkosazana Mpata ethi yindlela uhulumende aphatha ngayo izikhalazo zokungeneli kweholo lezisebenzi zakhe.

“Amazwi akhulunywe nguMinister of Finance and Economic Development u Proffessor Mthuli Ncube ethi angeke aze akhuphule iholo lababalisi abasebenza kanzima, azwise ubuhlungu abablisi abasebenzayo okubangele ukuthi ababalisi bengabuyeli emsebenzini ngemva kokuvulwa kwezikolo.

Sesinanzelela ukuthi inani lababalisi abangabuyelanga emsebenzini, lokhe likhuphuka ngenani elikhulu.”

Umkhokheli we PTUZ u Dr Takavafira Zhou uthi laleyo mali uhulumende ayiphe izisebenzi zakhe ukuba zisizakale eye cushioning allowance ababalisi lokhe bengakayitholi.

“Silethemba lokuba uhulumende uzolukhangelisisa loludaba ngendlela elungisa lokho esikhala ngakho. Esikhala ngakho yikuba yikuthi uhulumende waphonkwehlisa iholo lezisebenzi lisukela kumali engange $500 yakweleMelika yehla yaya kwephose eyi $35 yakweleMelika, yiyo indaba okumele ilungisiswe leyo. Ababalisi bazoqhubeka benganelisi ukuyafundisa ezikolo ngoba kabalayo imali yokuhlawulela imali yesikolo yabantwababo, ukuthi banelise ukuthenga ukudla lokuthi banelise ukugada amabhasi ngoba kunye kulababalisi abadinga imali eyedlula i 400 ukuthi babuyele lapho basebenzela khona.”

Ingcwethi ecubungula ngezombusazwe kanye lenhlalakahle kazulu umnumzana Tjenesani Ntungakwa ukhuthaza uhulumende ukuba alulungisise loludaba.

“Udaba lolu solunzima ngokuthi khona uhulumende akulanyathelo ake alikhuluma ukuthi engazama ukwenzani. Siyakwazi ukuthi inengi lezikolo ngezikahulumende kungaba kusemadolobheni, kungaba kusemalokitshini kwezinye izikhathi lasemaMission njalo. Kunjalo ke, ma uhulumende kungela akukhulumileyo, ilizwe licina lisiba lamahungahunga amanengi, amanye abe ngaweqiniso. Khonaphana kumumo wona lowana, omunye lomunye laye uyabe esezama ukuthi ebambanise kumbeni singathi ama members ukuthi babe ngabantu abangenza abakwenzayo.”

Sekulemibiko ethi ababalisi abanengi ezikolweni zemadolobheni agoqela eHarare batshele izifundi ukuba ziyetshela abazali lababahlawulelayo amaschool fees ukuba abasoze benelise ukuzafundisa nsuku zonke, bezokuza kanye ngeviki kuphela.

Uhulumende lokhe eqhubeka ngengoma yakhe yokuthi akalamali yokubengezelela iholo ngesilinganiso esifunwa yizisebenzi.

Kunsukwana ezisanda kwedlula umphathintambo wezemali, uMnu. Mthuli Ncube ukubeke sobala ukuthi uhulumende kalenelisi iholo elifunwa yizisebenzi lemali ezaziyihola ngedola leMelika, ehambelana lesisindo leso emkambo wokuthenga lokuthengisa imali emabhanga okwamanje.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:21 0:00
XS
SM
MD
LG