amalinks wokungena

Breaking News

Abesifazana Kumele Bazinakekele Ukuze Bengehlelwa Yisimo seObstetric Fistula


Un patient attend pour une opération, à l'hôpital de Kampala, le 31 octobre 2014.
Un patient attend pour une opération, à l'hôpital de Kampala, le 31 octobre 2014.

Ingcwethi zezempilakahle zikhuthaza abesifazane ukuzinakekela impilakahle yabo ngesikhathi bezithwele, batshiyane lomkhuba wokukhululekela ezindlini ukuze bezivikele kungozi yokwehlelwa yisimo ese Obstetric Fistula, esitshiya abanengi bephila nzima nxa bengasahlinzwanga ukusilungisisa.

Isimo eseObstetric Fistula sibangelwa yikulimala kukamama lapho ekhululeka, kungenxa yokuthi indlela yakhe, iyabe incane njalo ekhululeka engela ncedo lwabezempilakahle, ikhanda lomntwana licine lidabula lindlela.

U dokotela Antony Mthombeni ophathisa omama abalalesi simo, uthi ukulimala kwabomama ngale indlela, kuvamile emazweni awezwekazi le Africa, kodwa eZimbabwe sebebona kusiba nganeno.

“Akusavamanga khathesi ngendaba yokuthi sokula ma kilinika amanengi. Abantu abanengi bacina sebe operathwa masinya bephathiswa ikakhulu nxa omama sebesiyabeletha okuyinto esibona iphathisa.”

UNkosazana Florence Mutake wenhlanganiso emela amalungelo amantombazana, eye Shamwari yeMwanasikana uthi ngesikhathi sokuvalelwa kwabantu ezindlini ngenxa yobhubhane lweCovid 19, eseLockdown, babone ukuqansa kwenani lamantombaza azithweleyo bebancane kakhulu, amanye awo eleminyaka engaba litshumi kumbe phansi kwelitshumi lanhlanu okubatshiya besesabela ukuba bengangena kalula kungozi yokulimala lapho bebeletha.

“Bayabe bengakalungi ukuba bangathwala isisu baphinde beyozala kalula kungela nkinga sikhangelana lalingozi ye fistula.”

Uthi ngoba loba sokungcono umumo okhona awukafiki kubanga abalifunayo ngoba inengi lamantombazana anje engenelisi ukufinyelela usizo lwezempilakahle njalo amanengi awo evela emhulini eziswelayo.

UDokotela Mthombeni uthi abantu bengazihluphi kabananzelele ukuthi loludubo luyelapheka.

“Kuyelapheka sibili ngoba kuyathungwa, kuya operethwa kuvalwe isikhala lesiyana esihlanganisa izinto zonezo emzimbeni womuntu kulunge.”

Uthi abantu kabafundisane bazi ukuba I fistula ingavikelwa ukuba ingabikhona kulokumelela ukwelatshwa sebelayo.

“Ukuba I fistula ingabi khona ungabeletheli ekhaya, ungabeletheli ekhaya sibili.Ukuzama ukubeletha use ndlini akulunganga, yana e kilinika masinya . O sista bona labana bayakwazi lo uyehluleka ukuthi angabeletha kuhle kaye ku dokotela ahle eyo opharethwa. Akusancedi ukuthi umuntu uya helelwa okwe 1 day, 2days 3 days”

Udubo olwe Obstetric Fistula luhlasela omama abedlula izigidi ezimbili ikakhulu emhlubulweni we sub Saharan Africa lowe South Asia, Latin America lasezihlengeni zeCarribean abaphila laso. Ikantike sihlasela abafika kunxenye ye sigidi(500,000) ababanjwa belaso ngomnyaka ikakhulu emazweni angela nhlelo zezempilakahle eziqinileyo.

Omama abayabe sebele Obsteric Fistula bathi babhekana lodubo lokuthi bayabe belephunga elisuka libayangise empakathini okubenza behlale bengakhululekanga ukuhlangana labanye emihlanganweni, esikolo, ecaweni, emsibenzini lakwezinye indawo.

XS
SM
MD
LG