amalinks wokungena

Breaking News

Abezempilakahle Bakhathazekile Ngokwanda Kwabasakhulayo Abathatha Okudakayo


Abake bathatha izidakamiezi bathi sebezama labo ukuphatheka emsebenizni wokumelana lalolu dubo
Abake bathatha izidakamiezi bathi sebezama labo ukuphatheka emsebenizni wokumelana lalolu dubo

Ngesikhathi ilizwe libhekana lodubo lokusetshenjiswa kwezidakamezi, ikakhulu kwabasakhulayo, osokuphazamisa isizwe lemideni, abezempilakahle labo sebekubone kufanele ukuphatheka kumkhankaso wokunikeza ulwazi, ukuhlola lokucebisa uzulu.

Abenhlanganiso ezizimeleyo ezibona ngokuhlolwa kwabasebenzisa izidakamezi bathi sokulomkhuba omubi abawubonayo usubhahile eZimbabwe ikakhulu kwabatsha asebesebenzisa izidakamezi ngokuhlanganisa imithi lokunye ukuze badakwe kakhulu.

U Dokotela Nkululeko Dewa okhokhela eyinye yenhlanganiso ezikulumsebenzi, eyeRuwa Inner City Mission, uthi lokhu sokudala ezinye inhlupho kwezempilakahle kanye lakunhlalakahle kazulu.

“Abasebenzisa ama drugs kanje abanengi babo bacina besiba lamacomplications athile ngenxa yokuhlala bewasebenzisa ngale indlela.”

Uthi kanjalo kuqakathekile ukuba abantu benelise ukuhlolwa ikakhulu bengaba lezitshengiselo zokwehluleka ukuphila kuhle bengathathanga okudakayo lokhu ukuze bethole usizo.

Kunje uthi inhlanganiso yakhe isimanyane lesibhedlela se Parktown esisemzini oweWaterfalls eHarare, ukuba belwisane laloludubo.

Umongikazi omkhulu oqondisa umsebenzi wokucebisa engu Lead Counsillor, uSister Hendrina Chitsama uchasisa ngabakwenzayo.

“Senza I counselling yethu mahala okwamanje ikakhulu kubanga lakuqala sibe sesiqubekela phambili ngokuphathisa ikakhulu kulabana abayabe bekhethe ukuba bengene ku rehabilitation bequbekela phambili.”

Uthi kulumsebenzi sebenelisa ukuphathisa imuli ezinengi njalo bengena lasezikolweni. Ethi balakho njalo ukuyaphathisa labo abababizayo ukuba bebuye ezindlini zabo ethi esibangeni sokuhlola kababhadalisi kodwa bimbadalo encane mhlaumbe ingadingeka lapha lalaphaya okuyabe sokusilela imitshina. Uqubeka ethi kulokho asebethe bahlangana lakho kukhomba ukuba loludubo luhlasela abantu abatshiyeneyo.

“Abakuloludubo dubo ikakhulu ngabantu abaphakathi kweminyaka engu 13 kusiya ku 50 years abatsha bevame ukusebenzisa ama drugs alamandla kuthi asebekhulile bevame ukusebenzisa utshwala.”

Umnumzana Albert Mazula owenhlanganiso yezakhamizi eye Harare Residents Trust uthi lolu ludubo asebelesikhathi belwisana lalo ethi ludinga ukusebenzela ndawonye kwenhlangothi ezitshiyeneyo zempilo ukuze luqedwe.

“Singakhangela sibona ukuthi abanye sebephambana inqondo abanye sebegula sibili ngendaba yama drugs sifisa ukuthi ngabe even abezisonto bengenza insthumayelo lemfundiso mayelana lezidakayo lokunceda ikakhulu abatsha.”

Ingcitshi zithi izizatho zokusebenzisa izidakamezi zinengi kakhulu, ezigoqela ukulingisela abanye, ukuyengwa, ukusilela kwemisebenzi, ubuyanga, ukufuna nje ukuzama okwenziwa ngabanye lokunye.

Inhlolisiso esithe yenziwa iveza ukuba izidakamezi ezisetshenziswayo zigoqela ezihotshwayo ama inhalants, umtoriro, imithi yokwelapha inhlungu, yama painkillers, I Tik, I cocaine , Imbanje ezibhenywayo lezifakwa ekudleni, imithi yokwelapha iimikhuhlane enjengokukhwehlela elamandla amanengi ebhalelwa ngodokotela ukuyayithenga eyama prescription drugs lokunye okungaqondakaliyo okwenyanyekayo njengokubilisa amadiaper ensane.

Ingcwethi zezempilakahle zithi izidakamezi lezi zihuga abantu zibe sezibavalela kusimo sokuthi bayabe bengesenelisi ukuphila bengazithathanga kumbe ukunatha utshwala okwenza kube nzima ukuba bephume noma sebelesifiso sokuba batshiyane lakho.

Abezempilakahle bathi sebenanzelele eyinye into edanisayo yokuthi amantombazana amanengi lawo asesebenzisa okudakayo, acine esehlukunyezwa ngokwencansi kumbe ukudlwengulwa, uzulu acine esebebona njengabantu abangela mbeko ikanti kungayisikho bona labo bedinga uncedo.

Uhulumende uthi uselunanzelele loludubo ngakhoke usethatha amanyathelo okubumba, ikomithi ehlanganisa abengatsha zakhe ezehlukeneyo, i-Interministerial Committee yabaphathintambo ezahlolisisa loludaba lwezidakamezi osoluphazamisa ikakhulu abatsha abayinsika yelakusasa yesizwe.

XS
SM
MD
LG