amalinks wokungena

Breaking News

Afrobarometer: Ama Bond Notes Kawasoze Ahlenge Umnotho weZimbabwe


Inhlolisiso eyenziwe yiAfrobarometer iveza ukuthi amabond notes kawasebenzi ngemfanelo.
Inhlolisiso eyenziwe yiAfrobarometer iveza ukuthi amabond notes kawasebenzi ngemfanelo.

Inhlanganiso eqhuba ucwaningo eZimbabwe eyeAfro Barometer isebenzelana leye Mass Public Opinion Institute ngoLwesithathu yethule ucwaningo lwabo lwesikhombisa oluveze ukuba phakathi kwabantu abafika kunxenye yezizalwane zeZimbabwe ababuzwa ngokusetshenziswa kwemali yohlobo lwama bond notes bacabanga ukuba imali le ayisoze yenyule ilizwe kundubo eziphathelane lezomnotho.

Ucwaningo lolu olulesihloko esithi ‘Which Direction is Zimbabwe headed? The economy, Poverty And Trust in Leaders’ luveze ukuba abantu abathembi ukuba imali yamabond izalempucuko kwezomnotho welizwe.

Inengi labantu lithi ukusilela kwemali kuqhubekela phambili ezweni njalo indwendwe emabhanga ziya zikhula.

UNkosikazi Sikhululekile Moyo uthi imali yamabond note ayibasebenzi ngendlela eyiyo ngoba bayehluleka lokubhadala imali ezikolo njalo ayikho ezandleni zabantu.

Olwela amalungelo oluntu uMnu. Mbuso Fuzwayo uthi ukusebenzisa amabond note kulusizi ngoba awasebenzanga ngendlela ayekhangelelwe ukuthi asebenze ngayo.

Uthi kodwa okumele kulungiswe ngezombusazwe ezizaletha inguquko kwezamabhizimusi ikakhulu ekulungisweni lokuthengiseni impahla ngaphandle kwelizwe.

UMnunzana Mloyiswa izizwe Gumede isakhamuzi sakoBulawayo uthi ukuza kwamabond note sekulethe udubo olwedlula ngesikhathi kusasetshenziswa imali yakweleAmelika ethi abanye labo ngasebeyithengisa njengembali.

Ohlaziya ngezomnotho uNkosikazi Precious Luphahla uthi amabond notes awasizangalutho ngoba indwendwe emabhanga lokhe zikhula lanxa engatholakali ethi udubo lokusilela kwemali seluphambili.

Uhulumdende ulethe imali yamabond ekupheleni komnyaka odluleyo ngemva kokuthola usizo lwemali bejonge ukuthi behlise ukusilela kwemali emabhanga ngokuthuthukisa ezokuthengiselana lamanye amazwe.

Osomabhizinusi kulandela ukusilela kwemali sebephume lentengo ezilesisindo esitshiyene ngokuthathu; abathenga ngemali yebulenjini, abathenga ngemali yemelika lemali yohlobo lwebond bethi kunzima ukuthola imali yemelika ebhanga ngitsho lebond lakhona aliitholakali osekutshiye uzulu ethwelenzima.

Abanye osomabhizimusi bathi ngabe kusetsheniswa imali yeSouth Africa njalo uhulumende athundubeze imithetho yokuthenga lokuthengisa impahla kwamanye amazwe.

Ngeviki edluleyo ibhanga eliphathisa amazwe omhlaba, ele World Bank lethule umbono ofana lowo cwaningo lwe Mass Public Opinion Institute othi ama bond kawasoze aphathise umnotho welizwe.

XS
SM
MD
LG